Hiina maksab ränka lõivu ülejäänud maailma muldmetallisõltuvusele
„Me oleme ohvrid. Utmisjääkide tamm on meid mürgitanud,“ rääkis 60-aastane Wang teadeteagentuurile AFP oma kodupaigas Baotou linna lähistel Sise-Mongoolias, maailma suurimate haruldaste muldmetallide leiukohas. Haruldased muldmetallid on paljude kõrgtehnoloogiliste toodete valmistamisel asendamatud, vahendab PhysOrg.com.
„Kui siin saastatud toitu süüa või saastatud vett juua, kahjustab see organismi,“ rääkis Wang, osutades mõnesaja meetri kaugusel purgimispaigast paiknevat Dalahai küla ümbritsevatele elututele, prahti täis põldudele.
Hiina toodab rohkem kui 95 protsenti kogu maailma haruldastest muldmetallidest — 17 elemendist, mis leiavad kasutust mitmesugustes seadmetes iPodidest lamekuvar-telerite ja elektriautodeni.
Kaks kolmandikku sellest kogusest töödeldakse mineraalideküllases Baotous Gobi kõrbe veerel.
Keskkonnakaitsjate organisatsioonid on muldmetallide kaevandajaid juba pikka aega süüdistanud toksiliste kemikaalide ning radioaktiivse tooriumi ja uraani paiskamises atmosfääri, vette ja pinnasesse, väites, et need ained võivad põhjustada vähki ja sünnidefekte tootmis- ja töötlemispiirkondade elanikel ja loomadel.
Oma „rohelisust“ rõhutada ja kontrolli väga nõutavate metallide üle tugevdada sooviv Hiina valitsus on volitamata kaevandusi sulgedes, rangemaid keskkonnanõudeid kehtestades ja eksporti piirates alustanud tööstuses korra majjalöömist.
Wang ja teised Dalahai põlluharijad süüdistavad oma põldude mürgitamises ja elatise teenimise võimaluse kaotamises aga riigile kuuluvat hiidkonglomeraati, Hiina suurimat muldmetallide ja rauamaagi kaevandajat ning terasetootjat Baogang Group.
Samal ajal kannavad üle purgimiväljade puhuvad tugevad tuuled toksilisi ja radioaktiivseid aineid jätkuvalt ümberkaudsete külade poole.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!