Hiina ja USA koostööna avati uus neutriinodetektor
Neutriinod osalevad vaid gravitatsioonilises ja nõrgas vastastikmõjus, mille tõttu on neid raske tuvastada. Kosmilised neutriinod jõuavad Maale suures osas Päikselt. Maal on neutriinode allikaks tuumaelektrijaamade reaktorid, mida leidub Daya lahe ääres neli, kirjutab Fyysika.ee.
Neutriinodel on kolm võimalikku laengut, elektronlaeng, müüonlaeng ja taulaeng, vastavad tähised on νe, νμ ja ντ. Neutriino laeng on ajas muutuv (loe siit). Vastava muutusega seostatakse kolme „segunemisnurka“ θ12, θ23 ja θ13.
Katses otsitavat nurka θ13 mõõdetakse kokku kolmes detektoris neutriinode stsintillatsiooni abil. Iga detektor sisaldab kokku 20 tonni gadoliiniumiga rikastatud vedelat stsintilaatorit. Detektorisse sattuv neutriino põhjustab valgussähvatuse, mis tuvastatakse fotokordistite abil.
Teadusasutus asub Hong Kongist 55 km kirdes. Kaks kolmest detektorist on 100 meetri sügavusel maa all, mis vähendab mitteolulise kiirguse registreerimist. Kolmas aparaat valmib järgmise aasta juunis ja asub 300 meetri sügavusel kahe kõrgema detektori läheduses. Detektorite andmete võrdluses on võimalik neutriinode laengute muutused registreerida. Tegemist on seni täpseima θ13 nurka mõõtva eksperimendiga.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!