Hiiglaste uneta elu: värskest uuringust selgus, et elevandid on peaaegu kogu aeg ärkvel



Hiiglaste uneta elu: värskest uuringust selgus, et elevandid on peaaegu kogu aeg ärkvel
Aafrika elevant Aafrika öös üleval olemas. See foto tuli 2017. aasta pressifotode võistlusel looduse kategoorias kolmandale kohale.Bence Mate/Reuters

Elevant, suurim maismaaimetaja meie planeedil, vajab oma aukartust äratavast kogust hoolimata inimesega võrreldes väga vähe und. Vaid keskmiselt kahest tunnist ööpäevas piisab.

Kõik imetajad magavad ja teevad seda paljudel erinevatel viisidel - kes pea alaspidi rippudes, kel magab üks ajupoolkera korraga ja nii edasi.

Elevantide une teeb eriliseks see, et see on niivõrd lühike. Ajakirjas PLOS One avaldatud uuring märgib, et arvestades nende väikest unevajadust on eriti üllatav, et loomad on tuntud oma erakordselt hea mälu poolest.

Sensorid lontides

Uurijad mõõtsid elevantide und liikumissensoritega, mis paigutati 35 päevaks kahe aafrika elevandi lontidesse. Kui lont püsis viis minutit või enam liikumatuna, järeldasid uurijad, et elevant magas. See ei ole põhjendamatu eeldus, kuna ärkvel olles on elevandi lont praktiliselt pidevas liikumises.

Niisugust meetodit puhkeaja jälgimiseks nimetatakse aktigraafiaks ja uurijad ütlevad, et tegelikult kipub see une hulka tegelikust kõrgemaks hindama. See tähendab, et tegelikkuses võib vabas looduses elavate elevantide uneaeg veelgi väiksem olla.

Loe veel

Seotud lood:

Igatahes leiti, et keskmiselt magasid elevandid vaid kaks tundi ööpäevas. Sealjuures uinusid elevandid mitmel korral, mitte ei maganud kaht tundi järjest. Enamjaolt magati päeva esimestel tundidel kella kahe ja kuue vahel enne päikesetõusu.

Vajadusel saavad loomad ilma magamata hakkama kuni 48 tundi. Seda siis, kui on vaja näiteks mõnest segajast või ohust eemale rännata. Ent sellistel puhkudel ei teki loomal vajadust end hiljem välja magada või magamata jäänud und kuidagi kompenseerida.

Hallvaal põõnab üheksa tundi

Suurus ja uni on imetajate puhul üldiseltki seoses ja rusikareegel on, et midagi suurem loom, seda vähem ta magab. On aga ka erandeid. Näiteks hallvaal magab vähemalt üheksa tundi päevas, kaelkirjak magab vangistuses elades 4,6 tundi ja hobune keskmiselt 2 tundi ja 53 minutit ööpäevas.

Elevantide vähesel unetarvidusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi - looma kehamass, keskkonnatingimused, oht vaenlaste saagiks või ohvriks sattuda ja see võib tuleneda ka evolutsioonilistest põhjustest. Et elevandid söövad väga suurtes kogustes taimset toitu, milles on väga vähe kaloreid, peavad nad kulutama suure osa oma päevast toitumiseks.

Selle kohta, miks me und vajame, on mitmeid teooriaid: energia säästmine, aju ja närvisüsteemi "puhastamine" ja mälestuste ning õpitu kinnistamine. Elevantide lühike unetsükkel paistab aga nende võimsat mälu mitte mõjutavat. Nad kogevad ka REM-und ehk seda une faasi, milles unenägusid nähakse, vaid korra paari-kolme päeva tagant. Seni on arvatud, et just seda tüüpi uni on mälu seisukohast tähtis, ent uued avastused on selle eeldusega vastuolus, ütleb üks uuringus osalenud teadlastest Paul R. Manger.

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.

FORTE TOP

Viimased uudised