Hiigeluuring: haridustee pikkust määravad sajad geenid

 (5)
Tartu Ülikool tutvustab abiturientidele IT eriala
Tartu Ülikool tutvustab abiturientidele IT erialaFoto: Anni Õnneleid

Enam kui miljoni inimese DNA-d uurinud teadlased leidsid 1271 hariduse omandamist mõjutavat geenivarianti. Geenitestidel põhineva düstoopia kuulutamise asemel tõotab uuring hõlbustada sotsiaalteadlaste tööd ja aidata paremini mõista mitmete ajuga seotud haiguste teket.

Kokku selgitavad leitud alleelid inimeste haridustee pikkuse erinevusest umbes 11 protsenti. "Kui ilmaennustus läheb 95 protsenti täppi, siis me ikka kurdame. Me ei saa kunagi selles mõttes üksikisiku tasemel öelda, kas inimene jõuab ülikooli ja selle lõpetab. Kuid me saame kirjeldada polügeense skooriga mingit inimrühma ja teha selle põhjal võib olla kunagi hariduspoliitilisi otsuseid," selgitas uurimuse kaasautor Tõnu Esko, Eesti Geenivaramu asedirektor.

Prooviks arvutas töörühm 4775 ameeriklase geeniskoori ja jagas nad tulemuse põhjal viite gruppi. Kõige kõrgema skoori saanutest lõpetas kolledži 57 protsenti, kõige madalama skooriga inimestest vaid iga kümnes. Sarnaselt jäi ülemises viiendikus istuma kaheksa protsenti õpilastest ja alumises viiendikus peaaegu iga kolmas. Teisalt pidi ka mõni kõrgema geenipotentsiaaliga õppur klassi kordama. Mõni madalamasse viiendikku arvatud õpilane lõpetas aga professorina.

Inimeste elukäik ei ole seega täielikult geenidesse raiutud. Geeniskoori põhjal klassikomplektide moodustamine pole põhjendatud. Samas saab teha selle põhjal Euroopa päritolu lapse haridustee kohta võrreldavalt häid ennustusi, kui võttes aluseks vanemate hariduse või pere sissetuleku. Piltlikult paigutuvad DNA-d sisaldav süljeproov ja klassikalised rahvastikunäitajad vastilmunud uurimuse järel samale pulgale.

Loe edasi ERR-i teadusportaalist Novaator!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare