Heaoluriikide meeste spermas on praegu üle poole vähem seemnerakke kui 1970ndatel

 (19)

Heaoluriikide meeste spermas on praegu üle poole vähem seemnerakke kui 1970ndatel
Wikimedia Commons.

Heaoluriikide all mõeldakse hiljuti valminud uuringus kõrge elatustasemega maid - Euroopa riike, Põhja-Ameerikat, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Neis maades elavate meeste seemnerakkude arv on nüüd üle poole väiksem kui sama vanade meeste oma samades maades seitsmekümnendail.

Nagu IFLScience vahendab, tõusis meeste viljakuse langustrend esimest korda uudisteemaks aastal 1992, mil üks taanlaste uuring teatas, et keskmine seemnerakkude hulk spermas on eelnenud aastakümnete jooksul oluliselt langenud. Järgnevate aastate jooksul ilmus veel mitmeid uuringuid, mille tulemused olid vastukäivad. Põhjus seisnes selles, et kuigi meetodid proovide võtmiseks ja analüüsiks olid tublisti arenenud, oli varasem andmestik lünklik ja ebausaldusväärne, mistõttu ei saanud suure muutuse toimumist siiski kinnitada.

Kokku oli luubi all 42 935 meest

Nüüd teadusajakirjas Human Reproduction Update ilmunud uuringus teatab rahvusvaheline teadlastetiim, et nad on töötanud läbi 185 erinevat varasemat uuringut, milles osales kokku 42 935 meest ja püüdnud selle põhjal viimaste aastakümnete arenguid üldistada. Ja tulemus on selline, nagu pealkirjas öeldud.

Loe veel

Perioodil 1973-2011 kahanes seemnerakkude arv 59 protsendi ja nende kontsentratsioon 52 protsendi võrra. Seda riikides, mida autorid liigitasid nn "lääne" alla. Tegemist ei olnud äkilise kukkumise, vaid stabiilse langusega - 1,6 protsenti aastas. Uurijad eeldavad, et ka aastale 2011 järgneval perioodil on kahanemine jätkunud, kuigi uuemaid mõõtmistulemusi ei kaasatud.

Muudest maailma osadest - Aafrikast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast polnud selle perioodi kohta piisavalt andmeid, et üldistusi teha, kuigi uurijaile näis, et seal toimuv langustrend on aeglasem. Eesti puhul tasub vast arvesse võtta, et uuritud perioodi esimesed kakskümmend aastat olime NSV Liidu koosseisus - igatahes ei saanud meid "lääneriigiks" lugeda - ja seda, kas NSV Liidust pärit andmeid ka uuringus kasutati, kokkuvõttes ei märgita.

Üldisele sündivusele ei pruugi mõjuda

Teadlased märgivad, et tänu kunstlikule viljastamisele ja tänapäevase viljatusravi meetoditele ei ole langusel ilmselt väga tõsist mõju laste sündivusele - need numbrid on langenud peamiselt läbi valikute. On aga võimalik, et madalam seemnerakkude arv on põhjustanud selle, et näiteks USA-s on viimasel ajal olnud märksa vähem planeerimata rasedusi kui varem.

Murettekitav on hoopis aga küsimus, mis täpselt selle languse põhjustajaks on. Dr Hagai Levine Jeruusalemma Heebrea ülikoolist ütles, et praeguse uuringu tulemused on terav meeldetuletus, et nüüd tuleb neid põhjusi uurima hakata ja võimalusel langusele piir panna. Teooriaid, miks asjalood nii on läinud, leidub juba palju: meeste ülekaal, hormoone mõjutavata kemikaalide ja muud laadi saaste rohkus keskkonnas, raseduse ajal suitsetavad ja alkoholi tarvitavad vanemad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised