Hea ja halb tuju levivad nagu nakkushaigused
Vaistlikul adumusel, et rõõm ja nukrus on nakkavad, võib olla tegelik tõepõhi. Nimelt näitab värske uurimus emotsioonide levimisest suhtlusvõrgustikes, et nimetatud tunded ringlevad haiguste epidemioloogiliste mudelitega analoogsetes mustrites.
“See on esimene kord, mil taolist nakkust on mõõdetud samal moel nagu me mõtleme traditsioonilistest nakkushaigustest,” ütleb Harvardi ülikooli biofüüsik Alison Hill.
Ajakirja Proceedings of the Royal Society B juulinumbris avaldatud andmed pärinevad Framinghami südameuuringust — ainulaadsest projektist, mille raames on alates 1948. aastast regulaarselt kogutud sotsiaal- ja meditsiinilist teavet tuhandete Massachusettsi osariigi Framinghami linna elanike kohta. (Framinghami uuringut on mainitud ka selles uudises.)
Varasemad analüüsid on leidnud, et terve hulk kombeid ja tundeid, kaasa arvatud ülekaalulisus, üksildus, suitsetamine ja õnn paistavad olevat nakkava iseloomuga. (Üksilduse gripilaadsest levikumudelist loe siit.)
Värskes uurimuses võrdles Hilli töörühm südameuuringus mõõdetud suhete ja emotsioonide mustreid nendega, mida tekitas SARS-i, suu- ja sõrataudi ning muude traditsiooniliste nakkushaiguste seiramiseks konstrueeritud mudel. Teadlased eirasid spontaanseid või vahetult jagatud emotsioone — selliseid, mida tingisid näiteks sugulaste või sõprade ühised kogemused -, keskendudes selle asemel emotsionaalsetele muutustele, mis järgnesid muutuste täheldamisele teistes inimestes.
Rõõmsa tuju levikumudelis registreerisid uurijad “nakatunud” ja “mittenakatunud” inimeste kobaraid — mustrit, mida Hilli sõnul peetakse “nakatumisprotsessi kullaprooviks”. “Õnnelikkuse puhul on kobardumine nakatumise määrades ootuspärane, kurbusekobarad olid aga märksa suuremad, kui me eeldasime. Siin on teoksil midagi muud.”
Õnnelikkus osutus ühiskondlikult vähem nakkavaks kui kurbus. Iga rõõmus sõber suurendas üksikisiku personaalse õnnetunde tekkimise tõenäosust 11 protsendi võrra, samas kui kurbusehoo vallandumise šansside kahekordistamiseks piisas vaid ühest õnnetust sõbrast.
Need mustrid sobituvad haiguste mudeliga veel ühel moel. “Mida rohkem gripihaigeid sõpru kellelgi on, seda tõenäolisemalt haigestub ta ise. Ent kui tal on juba õnnestunud grippi jääda, ei sõltu tema paranemise kiirus kontaktide hulgast. Sama kehtib õnnelikkuse ja õnnetuse puhul,” ütleb Harvardi evolutsioonidünaamika-uurija David Rand. “See klapib nakkushaiguste raamistikuga.”
Taolised tulemused pole muidugi veel tõestus nakkuse olemasolu kohta, ent pakuvad levikutempo ja võrgustusdünaamika parameetreid, mille alusel vormida prognoose ja võrrelda neid Framinghamist tulevikus kogutavate andmetega, ütlevad Hill ja Rand.
Nad hoiatavad, et tulemused näitlikustavad laiaulatuslikke potentsiaalseid dünaamikaid ega peaks ajendama selliste eraeluliste otsuste langetamist nagu raskustesse sattunud sõpradest eemaldumine. “Parem lahendus on kurba sõpra rõõmustada,” märgib Rand.
