Hävitatud rõuged ehk viirus, mida kaks suurriiki ikka veel kapis hoiavad
Rõuged oli haigus, mis veel 1967. aastal nakatas maailmas keskmiselt 15 ja tappis kaks miljonit inimest. Vaktsineerimist alustati juba 19. sajandil, 1967. aastast alates viidi läbi üleilmne vaktsineerimiskampaania, millega lõpuks saavutatigi see, et haigus kadus loodusest.
Nagu teatab Eesti terviseamet oli Eestis oli suurem rõugetesse haigestumine 1920. aastal, kui see haigus diagnoositi 435 inimesel. 1921. aastal oli haigestunuid 136, 1922. aastal 50. Seejärel hakkas rõugetesse haigestumine järsult langema. 1937. aastast alates rõugetesse haigestumist Eestis ametlikel andmetel ei ole esinenud. Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal. Kuna vaktsiin annab kaitse kümneks aastaks, oleme me küll kõik rõugetele vastuvõtlikud.
Rõugeviirus ei ole siiski täielikult hävitatud, oli ka aegu, kui suurriikide biorelvalaborid seda põhjalikult uurisid ja kahe riigi laborites hoitakse viiruse elavaid eksemplare ka praegu. Venemaal hoitakse rõugeid hermeetiliselt suletud uste taga Vektori instituudis Koltsovos, USA-s aga Atlantas Druid Hillsis asuvas laboris.
1978. aastal tekkis intsident Birminghamis Inglismaal, kus kohaliku meditsiinikooli laboris viirust pildistanud fotograaf nakatus ja hiljem suri. Seejärel otsustati rõugeviiruse eksemplarid kogu maailmast hävitada.Maailma terviseorganisatsioon pani ka tähtaja, mis ajaks peaks viirus üldse olema likvideeritud - 30. detsembriks 1993, seejärel lükatuna edasi 30. juuniks 1999.
Kuid siis oli WHO sunnitud USA ja Venemaa survel sunnitud leppima, et nende kahe riigi laborites hoitaks viirust alles. Väideti, et kui viirust enam ei ole, ei anna seda ka uurida. WHO arvab küll siiani, et nende näidiste elushoidmiseks puudub tegelik põhjendus.
