Harvardi teadlased hakkavad tegelema geoinseneeriaga, eesmärgiks Maad aerosoolide abil jahutada

 (47)
Harvardi teadlased hakkavad tegelema geoinseneeriaga, eesmärgiks Maad aerosoolide abil jahutada
Fotol on NASA stratosfääriõhupall, mis tõusis lausa 40 kilomeetri kõrgusele. Tõenäoliselt kasutab sarnast lahendust ka seekordne teaduskatse.Foto: STR, AFP

Kuigi Forte sellest ei kirjutanud, käis eelmisel nädalal populaarteaduslikest portaalidest läbi pealkiri, et teadlastel on kavas Päikese eredustaset "madalamaks sättida". Tegelikult oli antud juhul tegemist kõigest tasuvusuuringuga, kuid tahes-tahtmatult suutsid väljaanded vähemalt kaudselt märki tabada.

Nimelt plaanivad Harvardi teadlased järgmisel aastal alustada kolme miljoni dollarise maksumusega projektiga, mille käigus paisataks 20 kilomeetri kõrgusel asuvalt õhupallilt atmosfääri kaltsiumkarbonaati, mis peaks päikesevalgust tagasi peegeldama ning seeläbi planeeti jahutada aitama. Tegemist ei ole hiiglasliku hulga ainega - teadlaste sõnul paiskaks kaubalennuk sama hulga ainet õhku ühe minutise lennuga.

Selliselt kõrguselt õhku paisatud aerosool peaks 24 tunni jooksul levima 100 meetrise läbimõõduga sambana umbes üks kilomeeter allapoole. Õhupall aga tiirutaks selles samas piirkonnas ringi ning uuriks, kuidas aerosool täpselt atmosfääri mõjutab, vahendab Science Alert. Teadlased on optimistlikud, kuna näiteks vulkaanipursetega kaasnenud päikesevalgust peegeldavad tuhapilved on üleilmsele kliimale jahutavalt mõjunud.

Samas kaasnevad eksperimentidega ka vastuolud. Mõned uuringud viitavad, et päikesevalgust peegeldavate osakeste osakaalu tõus võib kaasa tuua tõsise ja ootamatu mõju põllukultuuridele, kliima kujunemisele ja osoonikihile. Just oht osoonikihile on ka peamine põhjus, miks teadlased viivad katse läbi kaltsiumkarbonaadiga - varasemad uuringud on näidanud, et just see on stratosfääri keemilisest vaatepunktist kõige ohutum.

Samas ei tasu oodata, et tegemist on imerelvaga, mis kõik globaalse soojenemisega seotud probleemid lahendaks. Isegi kui kliimat saaks jahedamaks muuta, jääks ikkagi alles teised kasvuhoonegaasidega seotud probleemid nagu näiteks happeookeanid. Seega on ainus lõplik lahendus süsinikuemissioonide vähendamine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare