Pulsar on supernoova plahvatusest järele jäänud tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht. Avastatud pulsar pöörleb aga suhteliselt aeglaselt, mis viitab kõrgele vanusele. Samas ei saa see SXP 1062 nime kandev pulsar olla nii vana kui paistab, sest selle tekitanud supernoova plahvatus toimus astronoomide sõnul tõenäoliselt vähem kui 40 000 aastat tagasi, kirjutab Space.com.

Pulsarid tekivad suure massiga tähtedest. Pärast supernoova plahvatust kukub tähe tuum kokku ning muutub nii tihedaks, et täheaine neutroniseerub ja kaovad konkreetsed keemilised elemendid. Tulemuseks on ühtlane neutronite mass. Plahvatuses säilinud pöördimpulss paneb vastmoodustunud linna mõõtu neutrontähed sageli pöörlema äärmiselt kiiresti.

Neutrontähti nimetatakse pulsariteks seepärast, et nad  pöörlevad väga kiiresti ja saadavad oma ülitugeva magnetvälja (Maa magnetväljast ligi triljon korda suurem) tõttu välja korrapäraseid raadioimpulsse. "Suhteliselt vähe on avastatud supernoova jäänuki alasse jäävaid pulsareid ning Väikeses Magellani pilves on see esimene selge näide sellisest paarist," märkis ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society ilmuva uuringu autor Vincent Hénault-Brunet Edinburghi ülikoolist. Väike Magellani pilv on üks Linnutee satelliitgalaktikatest.