Happevihmad teevad metsadele head?

Pärast enam kui 20 aastat kestnud Michigani lehtpuumetsade uurimist on Michigani Tehnoloogiaülikooli Metsaressursside ja Keskkonnateaduse Kooli teadlased jõudnud üllatava järelduseni: mõõdukas temperatuuritõus ja atmosfäärireostusest pärinev lämmastik tõstavad tegelikult metsade tootlikkust.

Ülikooli abiprofessor ja Rahvusvahelise Kliimamuutusuuringu Kesk-Lääne piirkondliku keskuse juhataja Andrew Burton on üks teadur meeskonnast, mis on alates 1987. aastast neljas metsas Michigani loodealadelt lõunapiirkonnani pinnase temperatuuri, niiskust ja happevihmade poolt sellesse ladestatud lämmastiku tasemeid seiranud ja mõõtnud, vahendab teadusuudiste portaal ScienceDaily.com.

Ta on leidnud, et kõrgematel temperatuuridel kasvavad puud kiiremini ja talletavad suuremate lämmastikutasemete juures rohkem süsinikku, kui niiskus on selleks piisav. Lämmastik on happevihmade peamine koostisaine.

“Pole välistatud, et kasvav temperatuur ja lämmastiku ladestumine on teatud piirini hea,” ütles Burton.

Temperatuuri tõus pikendab kasvuperioodi, selgitas ta. Seni on Burton ja kolleegid mõõtnud 10 kuni 11 päeva varasemast pikemaid kasvuperioode. “Meie aladel pole kasvuperiood niikuinii eriti pikk,” ostas Burton, “mistõttu 10 kuni 11 päeva on märkimisväärne.”

Pikem kasvuperiood võib puidutööstusele kasu tuua, võimaldades raiuda rohkem metsa. Nüüd, kus metsa biobassi kasutamisvõimalusi alternatiivse energiaallikana nii Michigani TÜ-s kui mujal uuritakse, võib metsa tootlikkus kujuneda võtmeteguriks.

1987. aastal happevihma-uuringuna alguse saanud teadusuuring on kasvanud Riikliku Teadusfondi toetatud teadusprojektidest üheks pikemaajaliseks kestvaks uurimistööks. Uus viieaastane abirahasumma suuruses 151 628 dollarit rahastab uurimust veel aastani 2012.

“Väga ebatavaline on pälvida Riikliku Teadusfondi stipendiumit ligi 20 aastat,” märkis Burton.

Viimane stipendium rahastab puude kasvu ja orgaanilise aine protsendi tõusu pinnases mõõtmisi neljas paigas üle Michigani osariigi. Burton ja tema kolleegid Don Zack Michigani Ülikoolist ning Kurt Pretziger Nevada-Reno Ülikoolist soovivad välja uurida, ega metsade suurenenud aastast kasvu pole käivitanud puude suurem suremus. Samuti uuritakse, kas metsas maapinnale kogunev puidupraht laguneb kasvanud lämmastikutasemete juures aeglasemalt või mitte, kuna see võib veelgi suurendada ökosüsteemi võimet süsinikku siduda.

Burton nimetab edasist uurimust “aknaks tulevikku”, kuna see võimaldab leida ka võimaliku murdepunkti, millest alates lämmastikutaseme kasv metsadele kasutoomise asemel neid kahjustama hakkab.