Patogeeni, mis x-haiguse pandeemia vormis ehk kontinentidevaheliselt levivana vallandada võiks, pole veel avastatudki. Kuid et selle ühel hetkel avastamine on peaaegu kindel, on WHO kandnud haiguse oma kõige ohtlikumate tõbede nimekirja. Selles nimekirjas on võimalikud tulevikuepideemiad, millele on vastumeetmed hetkel ebapiisavad või siis puuduvad hoopis.

Kuidas aga saab veel tuvastamata haigust rahvatervisele nii tõsiseks ohuks pidada? WHO ütleb, et see on niinimetatud "teada tundmatu", mille jaoks me peame valmistunud olema. Seetõttu on haigus X kantud ka WHO teadus- ja arendustegevuse kavva (R&D Blueprint), mis puudutab prioriteetseid haigusi.

"Haigus X tähistab teadmist, et meile hetkel tundmatu patogeen võib põhjustada tõsise rahvusvahelise epideemia," vahendas ScienceAlert WHO hiljutist teadet. WHO lisab veel, et teadus- ja arendustegevuse kava raames töötatakse juba praegu selle nimel, et võimaldada otsest valmisolekut ka sellisele haigusele, mida veel ei tunta.

R&D Blueprint avaldati esimest korda aastal 2015, igal aastal vaadatakse seda uuesti üle ning hinnatakse haigusi ümber. Viimati vaadati kavale otsa tänavu veebruaris ja eksperdid leidsid, et kõige enam vajavad teadlaste tähelepanu praegu järgmised haigused: Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik (CCHF), Ebola viirushaigus, Marburgi viirushaigus (seda on kliiniliselt Ebola viirushaigusest väga raske eristada), Lassa palavik, respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirus ehk MERS-CoV, raskekujuline äge respiratoorne sündroom ehk SARS, Nipah`viirus, henipaviirus, riftioru palavik (RVF) ja zika-viirusinfektsioon.

Ent kui muud tõved on varemgi teada-tuntud, siis tänavu lisati loetelule esmakordselt ka haigus X. "Ajalugu ütleb meile, et järgmine suur epideemia tekib millegi sellise tulemusel, mida me varem näinud ei ole," ütles WHO nõunik ja Norra uurimisnõukogu liige John-Arne Rottingen The Telegraphile. "See võib tunduda imelik, aga tundmatu haiguse nimekirja lisamise mõte on, et me selleks valmistuksime ja plaane teeksime - nii vaktsiinide kui diagnostika kujul. Soovime, et arendataks platvorme, mis töötaksid kõigi või siis mitmete haiguste puhul; süsteeme, mis lukbaksid meil vastumeetmeid väga kiirelt arendada."

Seda, kust haigus X tulla võiks, ei tea keegi kindlalt, aga võimalikke allikaid on erinevaid. Näiteks võib mõni praegu eksisteeriv viirus näidata uutlaadi nakatumisvõimet ja sümptomeid (nagu näiteks zika viirus), mõni kunstlikul teel loodud viirus võib laborist pageda ja ka loomadelt võivad haigused inimestele levida.