Ajakirjas Clinical Cancer Research ilmunud töö autoriteks on Chicago ülikooli meditsiinikeskuse uurijad. Rapamütsiinil on organismi immuunreaktsiooni pärssiv toime. Seda ei kasutata mitte ainult paljude vähktõbede ravis, vaid see soodustab ka näiteks patsiendile siirdatud maksa või muude võõrkudede omaksvõttu.

„Greibimahl ning sellele sarnase toimemehhanismiga medikamendid võivad märkimisväärselt tõsta paljude ravimite osakaalu vereringes,“ osutas uuringu juht ja Chicago ülikooli onkoloogiaspetsialist meditsiinidoktor Ezra Cohen, „ent vastavat toimet on pikka aega peetud üleannustamise tõenäosust suurendavaks ohuks. Meie tahtsime selle asemel aga näha, kas greibimahla oleks võimalik kontrollitud moel rakendada rapamütsiini omastatavuse ja tõhususe suurendamiseks.“

Uurijad märkisid, et ravim nimega ketokonasool tekitas küll mahlaga võrreldes tugevama efekti, kuid et greibimahl on olemuselt mittetoksiline, mistõttu sellega ei kaasne ketokonasooliga võrreldavat üleannustamise riski.

Chicago ülikooli pressiteates rõhutavad autorid, et uurimust ei rahastanud mitte mõni farmaatsiafirma, vaid USA tervishoiuinstituutide riiklik büroo NIH.

„Annuste täpsustamisele pühendunud uuringud pole ravimitootjate jaoks tingimata tulusad,“ märgivad nad, „eriti kui soovituslike annuste kahandamist õigustav uurimus ilmub pärast seda, kui konkreetne ravim on saanud ravimiameti heakskiidu ning sellele on määratud kindel hind.“