Geotehnika võib maailma kliimakatastroofist päästa... või hukutada
Ajal, mil mure globaalse soojenemise pärast aina süveneb, on rühm teadlaseid, filosoofe ja õigusala eksperte uurinud inimkonna käsutuses olevaid võimalusi Maa kunstlikuks jahutamiseks — ning seda, mis juhtuks, kui need saaksid tegelikkuseks, vahendab PhysOrg.
Eelmise nädala neljapäeval avaldatud ning reedel ÜRO kliimakonverentsil Lõuna-Aafrikas arutluse all olnud aruanne sedastas, et teoreetiliselt peaks väikese hulga päikesekiirguse tagasipeegeldamine kosmosesse enne, kui see Maa pinnani jõuab, andma koheseid ja ulatuslikke tulemusi.
Temperatuur naaseks paari aasta jooksul kogu maailmas tasemele, mis on võrreldav 250 aasta taguse ajaga, mil tööstusrevolutsioon polnud veel hakanud atmosfääri süsinikdioksiidiga reostades soojust lõksu püüdma ja õhutemperatuure kergitama.
Küll aga ei oska keegi ennustada taoliste sammude tegelikke tagajärgi.
Need võivad olla füüsilised — näiteks kliimamustrite või sadememäärade ettekavatsematu muutumine. Veelgi keerulisemad võivad olla poliitilised tagajärjed: süveneda võivad lahkhelid riikide vahel, mis ei suuda kokku leppida küsimuses, kuidas taolisi sekkumisi, laiema nimetusega geotehnikat (ing.k geoengineering) ohjata tuleks.
Päikesekiirguse tasemete haldamise ideel on potentsiaali kujuneda nii väga kasulikuks kui väga kahjulikuks, selgus uurimusest, mida juhatasid Suurbritannia teaduste akadeemia Royal Society, Washingtonis tegutsev keskkonnakaitse sihtasutus EDF ning Itaalias Triestes tegutsev arengumaadele suunatud teaduste akadeemia TWAS.
22 riigi ekspertide aastapikkust tööd kokku võttev aruanne saavutas lõpliku kuju pärast kolm päeva väldanud diskussioone mullu märtsis. Osaliselt ajendas selle koostamist 20 aastat väldanud, peamiselt fossiilkütuste põletamisest johtuvate ja kliimamuutust tagant tõukavate kasvuhoonegaasi-emissioonide kahandamise suhtes otsustavat tegutsemist saavutada üritanud ÜRO läbirääkimisprotsessi nurjumine.
"Rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste edenemise aeglane kulg on süvendanud kartust, et kasvuhoonegaasi-emissioonide kahandamist määral, millest piisaks kliima vastuvõetamatult laialdaste muutuste ärahoidmiseks, ei õnnestu õigeaegselt saavutada," nentis raport.
Geotehnika pole aga alternatiiv kliimamuutuse aktiivsele vältimisele, selgitas aruande juhtiv autor, Southamptoni ülikooli juures tegutsev okeanograaf John Shepherd.
"Keegi ei arvanud, et see pakub õigustust süsinikuemissioonide kärpimisest loobuda," rõhutas Shepherd telefoniintervjuus. "Praegu peame jääma truuks plaanile A, ja nii võib see kesta päris pikka aega. Sellega võidaksime aega, mida riigid vajavad üleminekuks süsinikuvabamale majandusele."
Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu IPCC ennustab 2100. aastaks planeedi keskmiste temperatuuride tõusu kuni 6,4 kraadi võrra; see sulataks suure osa liustikest, kergitaks merevee taset ja paiskaks kliimatingimused kogu planeedil kirjeldamatusse kaosesse.
Miljoni tonni vääveldioksiidi paiskamine atmosfääri ülakihtidesse matkiks vulkaanipursetest johtuvaid jahutavaid mõjusid, kahandades maailma temperatuuri keskmiselt pool kraadi. Loodustekkelise vääveldioksiidi-saaste jahutav mõju vältab enamasti aasta-paar.
Looduslike protsesside tahtlik ümberkujundamine globaalse soojenemise kompenseerimise eesmärgil saab aga olla vaid ajutine abinõu ning peidab endas suuri ohte, märkis aruanne.
Sellised ettevõtmised nagu väävli õhkupihustamine või pilvede mereveega valgendamine, et nood peegeldaksid rohkem päikesevalgust tagasi, tuleks esialgu määramata ajaks varuks jätta, kuna aruande kohaselt võiksid nende äkilised elluviimised tuua kaasa kliima ulatuslikku ja kiiret muutumist.
Sombune taevas võib mõjutada ilmastikumustreid ja põllumajandust, asendades ühe kliimamuutuse teistsugusega.
Keskkonnamõjude kalkuleerimiseks on küll vaja aastatepikkuseid uuringuid, ent veelgi pakilisemad küsimused asja juures on poliitilist laadi.
Kes peaks otsustama, kus ja millal eksperimente läbi viia või millisesse asendisse keerata "globaalne termostaat"? Mis juhtuks, kui mõni riik rakendaks meetmeid omaalgatuslikult, rahvusvahelisi leppeid sõlmimata? Kas see üldse kahandaks kuidagi sõltuvust fossiilkütustest ja süsninikuemissioonide määra?
Mõtted kliima manipuleerimisest globaalse soojenemise kahandamiseks, mis on teadusdiskussioonide äärealadel ringelnud juba mõnda aega, liiguvad viimasel ajal üha jõudsamalt peavoolu poole.
18 USA reaalteaduste, ühiskonnateaduste ja riikliku julgeoleku spetsialisti koondav rühmitus avaldas tänavu oktoobris aruande, milles õhutas föderaalvalitsust alustama geotehniliste lahenduste teostatavuse ja potentsiaalse tõhususe hindamise suunalisi uuringuid.
"Ameerika Ühendriigid peavad olema võimelised hindama seda, kas konkreetsed kliimamuutuse leevendamise tehnikad võivad olla mõistlikuks vastumeetmeks kliimamuutusega seotud riskidele," sedastas poliitikakeskuse Bipartisan Policy Center rahastatud raport.
Shepherd osutas, et nende 65leheküljeline aruanne on mõeldud eelkõige keskustelu käivitama.
"Ükski valitsus ei palunud meil seda teha. Ei palunud ka ÜRO," ütles ta. "Ma loodan, et arutelu saab jätkuda formaalsemas ja volitatumas raamistikus, kuna viimaks peab keegi igal juhul mingisuguseid otsuseid vastu võtma hakkama."
(Uudist illustreerival pildil on keskkonnaaktivistid ÜRO Kliimamuutuse konverentsi asupaiga ees, 3. detsembril Durbanis.)
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!