Geoinsenerid võivad maailma paisata kaosesse
Ühendkuningriigi teaduste akadeemia juures tegutsev organisatsioon Royal Society, mis koondab 1400 maailma silmapaistvamat loodusteadlast, avaldas aruande Maa jahutamise tehnoloogiate ehk geokonstruktsioonikavade (ingl geoengineering) teostatavuse ja nendega kaasnevate võimalike ohtude kohta.
Välja on pakutud kava tehispuude tootmiseks, mis imeksid õhust süsihappegaasi, ning plaan matkida vulkaanide tegevust päikesekiirgust tagasi peegeldavate sulfaadiosakeste paiskamisega atmosfääri mõne kilomeetri kõrgusel. Kõige fantastilisem kava näeb ette triljonitest tillukestest peeglitest koosneva orbitaalse “päikesevarju” rajamist, vahendab The Times.
Märksa odavam lahendus oleks 1500 laevast koosnev laevastik, mis imeks merevett ja pihustaks seda pikkade lehtrite abil päikest peegeldavateks pilvedeks. Aruanne hoiatab aga, et sellised pilved võivad rikkuda sademete senised mustrid ja tuua kaasa laiaulatusliku näljahäda riikides, mis sõltuvad mussoonvihmadest.
Aruande koostanud tosinast teadlasest koosnev ekspertkogu järeldas, et kõik need lähenemised on teoreetiliselt võimalikud ning potentsiaalsetest kõrvalmõjudest hoolimata tuleks neid katseliselt uurida.
Teadlased kutsuvad üles looma geokonstruktsioonitehnoloogiate uurimiseks rahvusvahelist teadusfondi, mis panustaks sellesse eesmärki aastas sada miljonit naela — kümme korda rohkem kui sellealastele teadusuuringutele praegu kulutatakse.
“Kui meil ei õnnestu suurel määral kahandada süsinikdioksiidi emissioone, ootab meid ees väga ebamugav ja suuri väljakutseid esitav kliimatulevik, ning geokonstruktsiooniteadus on ainus võimalus ees ootavate temperatuuritõusude piiramiseks,” ütleb ekspertkogu juhataja John Shepherd.
„Meie uuring näitas, et mõnel geokonstruktsioonikaval võivad olla tõsised tahtmatud ja kahjulikud tagajärjed paljudele inimestele ja ökosüsteemidele — ja ometi ei suuda me astuda seda ainsat sammu, mis tühistaks vajaduse jääda lootma nende tehnoloogiate peale. Geokonstruktsioon ja selle tagajärjed on hind, mida peame maksma selle eest, et ei suuda kliimamuutusele adekvaatselt reageerida.”
Southamptoni ülikooli geosüstemaatika professor Shepherd tunnistab, et fossiilkütusekompaniid võivad aruannet enda huvides ära kasutada, sest see võimaldab väita, et süsinikdioksiidi emissioonide kärpimisele on olemas alternatiive.
Shepherd ütleb, et parem on käivitada põhjalik uurimisprogramm praegu, mitte oodata, kuni kliima äkilisemalt muutuma hakkab ja maailmal ei jää enam aega lahendusi enne nende mastaapset rakendamist praktiliselt katsetada.
Professor lisab, et tal pole isiklikku kindlat arvamust selle kohta, kui tõenäoliselt maailm tulevikus mingisuguse geokonstruktsiooniprojekti rakendamist vajab. “Mu arvamus kõigub “võib-olla”, “arvatavasti” ja “tõenäoliselt” vahel sõltuvalt sellest, mida ma hommikuks söönud olen.”
Ühendriikide Carnegie instituudi kliimateadlane ning ekspertkogu liige Ken Caldeira märgib, et 99 protsenti oma pingutustest peaksime keskendama kasvuhoonegaaside emissioonide kahandamisele ning ühe protsendi sellisele kindlustuspoliitikale. „Me peame endale selgeks tegema, millised on meie võimalikud valikud.”
Aruande kohaselt peaks geokonstruktsiooniprojektide üle teostama järelevalvet mõni rahvusvaheline organ, näiteks ÜRO, sest selliste ettevõtmiste tagajärjed ulatuvad kaugele üle riigipiiride. Ükskõik millise taolise projekti läbi kannatanute abistamiseks tuleks kindlasti koostada rahvusvaheline hüvituskava.
Ühendkuningriigi valitsuse juhtiv teadusnõunik John Beddington toetas aruande üleskutset asuda geokonstruktsiooni põhjalikumalt uurima. “Tegemist on osaga arsenalist võitluses ääretult keeruka globaalse probleemiga,” ütles ta ja lisas, et seda, kas katsete kava tuleks heaks kiita, on veel liiga vara öelda.
