Geenivaramul jääb loodetud proovide hulk võtmata
Uue aasta siht on juurde saada 10 000 proovi. 100 000 piirist keegi enam ei räägi ja ka perearstid on kaotamas huvi geeniproove võtta, kirjutavad Meditsiiniuudised. "Muidugi annaks 100 000ga rohkem ära teha kui 50 000ga, aga ka see 50 000 on midagi," nõustus TÜ Eesti Geenivaramu juht Andres Metspalu.
Geenivaramu alustas andmepanga loomist 2002. aastal ja on nüüdseks geneetilise jälje kogunud ligi 40 000 eestlaselt. Vahepeal, 2004. aastal, läks varamu lahku erainvestoritest ja vajus varjusurma 2007. aastani, kui tehti otsus jätkata Tartu Ülikooli allasutusena. Rahastamise võttis üle Eesti valitsus.
Kuni 2008. aasta veebruarini varamu juhatusse kuulunud Koit Kikas ei pea olukorda traagiliseks ja ütles, et 5% elanikkonna andmetest on maailma mastaabis hea tulemus. "Kindlasti oleks õnnestunud 100 000 kokku saada, küsimus on rahas," ütles praegune erakapitalil põhineva biotehnoloogiafirma Asper Biotech juht ja lisas, et see, kui kasulik andmekogu tegelikult on, selgub 20-30 aasta pärast.
Kaks aastat tagasi lubasid kolm ministeeriumi geenivaramule toetust kokku 120 miljonit krooni. Iga ministeerium lubas varamu tegevusse igal aastal (2007-2010) 10 miljonit krooni paigutada. Praeguseks on lubadust täielikult pidanud sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium, küll väiksemas mahus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahastas biopanka vaid 2007. ja 2008. aastal, kokku 20 miljonit krooni, rohkem nemad raha anda ei kavatse. Et geenivaramu on 2007. aastast sajaprotsendiliselt riigieelarve rahastada, vähenes kärbete tulemusena ettevõtte eelarve selleks aastaks rohkem kui poole võrra.
