Enam kui tuhat vaesemat Ecuadori kodanikku, kes olid riigile kuuluvatelt saartelt elukohta otsinud, on sealt juba pagendatud, ja kuigi riigi piires liikumine peaks justkui vaba olema, ähvardab sama saatus veel tuhandeid mandrilt saabunuid. Nimelt on viimase aasta­küm­nega Galá­pagose saarestiku rahvaarv kasvanud kahekordseks, ligemale 40 000 inimeseni, vahendab Eesti Päevaleht New York Times'i uudist.

Varem oli immigratsioon tegelikult lausa soositud, sest saartel ei jätkunud töökäsi turistide teenindamiseks, kuid nüüd on olukord muutunud. Mandrilt saabunud elanikkonda on vaja nähtavasti vähendada, sest muidu ei jätku seadusvastaste prügimägede vahel enam ruumi turistidele.

„Meile öeldi, et kilpkonn, keda rikas vä­lismaalane tahab pildistada, on rohkem väärt kui Ecuadori kodanik," kurtis New York Timesile 54-aastane Maria Mariana de Reina Bustos, kelle 22-aastane tütar hiljuti mandrile tagasi küüditati.

Ecuador on kuulutanud 97 protsenti saartest rahvuspargiks, ÜRO on kandnud Ga­lá­pagose aga ohustatud maailma­pä­randi nimekirja.