See pakub uusi võimalusi eksootiliste aine olekute uurimiseks ja analoogiliste omaduste tõttu ka ehk tumeenergia olemuse kompamiseks, vahendavad ERR-i teadusuudised.

Mil talvel on üha suurem võimalus näha akna taga asuva termomeetri näitu alla nulli langevat, oleks sama nähtus Kelvini temperatuuriskaalal mõõdetuna midagi enneolematut. Skaala peegeldab temperatuuri kontseptsiooni olemust – üksikute aatomite liikumist või kristallvõres võnkumist.

Liikuvad osakesed kannavad kineetilist energiat. Mida kiiremini need liiguvad, seda suurem on ka nende energia ja temperatuur. Absoluutne nulltemperatuur ehk -213,15 C° märgib olukorda, kus üksikute aatomite liikumine täielikult peatuks. Nullpunkti ületamine on seega kujutletamatu.

Ent nagu füüsikud 1950. aastatel avastasid, ei tähenda see sugugi, et negatiivsete temperatuuride allilma eksisteerida ei saaks. Osakeste kogumite puhul on võimalik arvutada tõenäosus sinna kuuluva osakese leidmiseks teatud energeetilisest olekust. Tavaelus võib oodata, et enamikel juhtudel on need madalaimas tavaolekus, vaid üksikud osakesed on kõrgemas energeetilises olekus.