Hädaolukorras loodud ajutiste jahutussüsteemide kaudu on reaktorite jahutamiseks pumbatud merevett, et hoida reaktorites ning kasutatud tuumakütuse hoidlates temperatuuri kontrolli all, kirjutab Novaator.

See, millist mõju meresool reaktorikorpustele ja jahutussüsteemidele avaldab, on suur küsimärk, eriti arvestades seda, et palju jahutusvett on kuumuse tõttu minema auranud ning sool jäänud alles.

Esimeses reaktoris peaks olema juba 26 tonni soola ja teises ja kolmandas reaktoris vähemalt kaks korda sama palju, väidab New York Timesile Richard Lahey, kes töötas Fukushima tuumajaamale keevveereaktorid tarninud firma General Electric turvauuringute juhina ajal, kui reaktorid Fukushima Daiichisse ehitati.

Lahey ütles, et eri riikide tuumaeksperdid on soovitanud jaapanlastel taastada jahtussüsteemis võimalikult kiiresti mageveevarustus, et soolane merevesi süsteemidest uuesti välja merre uhada.

Tema sõnul on murettekitav see, et sool katab tuumkütuse vardad, isoleerides need jahutusvee eest. Tulemuseks on see, et vardad kuumenevad veelgi rohkem.
Ummistuste oht

Manchesteri ülikooli Daltoni tuumauuringute instituudi teadlane Andrew Sherry ütles New Scientisti veebiväljaandele, et lisaks võib üles kerkida veel kaks probleemi.

Esiteks võib sool ummistada jahutussüsteemi torustikke, pumpasid ja kraane, mistõttu jahutussüsteem ei pruugi korralikult tööle hakata ka siis, kui elektrivarustus õnnestub taastada. Sherry sõnul ei ole kahtlust, et sool veevoolu takistab, küsimus on selles, kas sool tekitab häireid pumpade taaskäivitamisel ja kraanide avamisel.

Teine probleem seisneb selles, et merevees leiduvad kloriidid võivad söövitada auke tuumkütuse vardaid katvasse tsirkoonsulamisse. Nii võivad tekkida kütusevarraste ümbristesse augud, mille kaudu on varraste sisemuses asuval radioaktiivsel materjalil võimalik välja pääseda.

Vardad on juba varem saanud kahjustada vesinikuplahvatustes, mille tulemusena sattus atmosfääri radioaktiivseid isotoope jood-131 ja tseesium-137.

Viimasel kahel päeval tehtud mõõtmiste kohaselt on tuumajaama piirkonnas nende kahe isotoobi tase nii pinnases, merevees, toiduainetes kui joogivees tõusnud. Eile ületas tuumajaamast 240 kilomeetrit lõunas asuvas Tokyos joogivees radioaktiivse joodi tase kahekordselt lubatud normi.

Sherry sõnul tuleb sõltumata sellest, kas sool olukorda tõsisemaks muudab või mitte, sellest igal juhul lahti saada ning taastada reaktori jahutussüsteemis normaalne veevarustus.