FOTOD: Langevarjuhüpe 22 kilomeetri kõrguselt (ja see on alles test!)

 (38)
FOTOD: Langevarjuhüpe 22 kilomeetri kõrguselt (ja see on alles test!)
Fotod: AP

Enamus inimesi kardab kõrgust, aga aprillis 43. sünnipäeva tähistav tipplangevarjur Felix Baumgartner selgelt mitte. Austerlane langes äsja 71 580 jala (~21,8 km) kõrguselt - ja see on alles plaanitava rekordhüppe test.

Baumgartneri eesmärk on sooritada langevarjuhüpe peagi koguni 120 000 jala (~36,6 km) kõrguselt. See on tänavu võimalik juuli ja oktoobri vahel ning ta julgeb värske testhüppe põhjal riskeerida, kirjutab Wired.

15. märtsil sooritatud õhulend toimus eelkõige hermeetilise ülikonna ja kapsli testimiseks, mis toimetas mehe umbes 50meetrise heeliumõhupalli vahendusel taevastesse kõrgustesse.

Baumgartner plaanib lisaks teist testhüpet, siis juba 90 000 jala (~27,4 km) kõrguselt.

Teekond tagasi maapinnale kestis 8 minutit ja 8 sekundit, millest kolm minutit ja 43 sekundit veetis austerlane vabalanguses, tippkiiruseks 162,9 meetrit sekundis. Mees nimetas suurimaks ebameeldivuseks valitseva temperatuuri (umbes -60 Celsiust).

Baumgartner on kolmas inimene, kes on nii kõrgelt langevarjuga hüpanud. Eelnevalt tegid selle teoks venelane Eugene Andreev (Jevgeni Andrejev?) ja ameeriklane Joe Kittinger, mõlemad muide juba 1960ndatel.

Baumgartner loodab purustada kokku viis langevarjuhüppajate rekordit, sealhulgas: pikim vabalangus, esimene inimene, kes ületab vabalanguses helikiiruse, kõrgeim mehitatud õhupallisõit.

Kittinger on tema mentor ja põhiline nõustaja. Nüüdseks 83aastane mees hoiab juba 1960. aastal püstitatud kõrgeima langevarjuhüppe rekordit - 31,33 kilomeetrit.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Oluline läbimurre kirurgias: robot õmbles seal soolikad kokku Lisatud küsitlus: kas lubaksid robotil end opereerida? (3)Oluline läbimurre kirurgias: robot õmbles seal soolikad kokku
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Lubadus on võimas: SpaceX lennutab raketi Marsile juba aastal 2018 (22) Lubadus on võimas: SpaceX lennutab raketi Marsile juba aastal 2018
Umbes iga 26 kuu tagant jõuavad Maa ja Marss oma orbiitidel sellisesse kaugusse üksteisest, et kosmoselend ühelt planeedilt teisele osutub otstarbekaks. Need aga, kes oma Marsi-projektidega tänavusse "stardiaknasse" märtsikuus ei mahtunud, peavad igatahes vaatama juba 2018. aasta maisse, et järgmisi kosmoseaparaate Marsi poole teele saata.
Stephen Hawkingi loeng: Mis saab musta auku kadunud ainest? (89) Stephen Hawkingi loeng: Mis saab musta auku kadunud ainest?
Hiljuti Harvardi ülikoolis peetud loengus arutas tunnustatud füüsik Stephen Hawking revolutsioonilist teooriat, mille kohaselt mustad augud ei säilita füüsilist informatsiooni ei neid moodustanud taevakehade ega ka nende sisse neelatud aine kohta.
300 veemahutist koosnev observatoorium näeb taevast täis vilkuvaid musti auke (14) 300 veemahutist koosnev observatoorium näeb taevast täis vilkuvaid musti auke
Vaatlused veemahutitest koosneva Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse observatooriumiga kõrgmäestikus HAWC (ingl High Altitude Water Cherenkov) on aluseks esimesele taevakaardile, mis hõlmab mustade aukude plinkimissageduste mõõtmisi. „Pildile“ on jäänud ka pulsarid, supernoovade rusud ja muud pentsikud kosmosesünnitised.
Ilmneb, et tulikuuma Veenuse poolused on külmemad kohad kui ükski paik Maa peal (15) Ilmneb, et tulikuuma Veenuse poolused on külmemad kohad kui ükski paik Maa peal
Ehkki Päikesest loendades järjekorras alles teine planeet, on Veenus kaugelt kõige kuumem maailm Päikesesüsteemis. Keskmine temperatuur selle pinnal ületab peaaegu kõikjal 450 kraadi Celsiuse järgi — kuid uued andmed annavad mõista, et mitte päris igal pool.
Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel (40) Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel
Kuukivimist on leitud raua erilist isotoopi nimega raud-60, mida tekitavad ainult täheplahvatused e supernoovad. Avastus on täiendavaks kinnituseks, et umbes kaks miljonit aastat tagasi plahvatas suhteliselt lähedal supernoova, mis paiskas selle käigus tekkinud elemente Maa ja Kuu pinnale.Kuukividest leitud raud-60 toetab varasemat hüpoteesi, et kaks miljonit aastat tagasi plahvatas supernoova meist ainult 300 valgusaasta kaugusel.
FORTE TEST: kui hästi tunned kosmost ja selle uurimislugu? (13) FORTE TEST: kui hästi tunned kosmost ja selle uurimislugu?
Tänase viktoriini 20 küsimust viivad meid siniroheliselt pallilt kaugele eemale - teemaks on Päikesesüsteem, kosmoseuuringud ja mõne küsimuse puhul ka kaugemad ilmaruumi nurgad.
Mida teha, kui naissoost astronaudil või kosmonaudil on orbiidil viibides “päevad”? (67) Mida teha, kui naissoost astronaudil või kosmonaudil on orbiidil viibides “päevad”?
Naiste jaoks Maal on kuupuhastus lihtsalt üks regulaarne ebamugavus, kuid mõelgem, millega peavad arvestama nais-astronaudid nt rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal.
Vabastame suured haugid! (16) Vabastame suured haugid!
Eestis on suur haug haruldane saak, seega peaks eriti hoolega kaaluma võimalust tema vabastamiseks, kirjutab Eesti Kalastajate Selts.
Merikotkakaamera pesas sirgub kolm tibu, pisim neist saab peagi kahenädalaseks (6) Merikotkakaamera pesas sirgub kolm tibu, pisim neist saab peagi kahenädalaseks
Lääne-Eestis asuvas merikotkaste pesas, milles toimuvat kaamera vahendusel üle maailma jälgida saab, on aprilli keskpaigast alates viis elanikku - lisaks vanalindudele ka kolm udusulis poega.
Tuumahirmus Belgia jagab kogu elanikkonnale miljoneid jooditablette (42) Tuumahirmus Belgia jagab kogu elanikkonnale miljoneid jooditablette
Tšernobõli aastapäeva nädalal tuleb Belgiast murettekitav uudis: kogu riigi elanikkonnale plaanitakse jagada jooditablette, mis vähendavad tuumaõnnetuse puhul kilpnäärmesse kogunevate radioaktiivsete ühendite mõju.
Tagurpidi välk ja taevalaotuse salapärased sinised vilksatused jäid ülalt filmilindile Tagurpidi välk ja taevalaotuse salapärased sinised vilksatused jäid ülalt filmilindile
Äikesetormi kõige vaatemängulisem osa leiab reeglina aset väljaspool inimeste vaateulatust, pealpool pilvi. Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt on edukalt filmitud kuni tosina kilomeetri pikkuseid kummalisi tulesid, nn siniseid jugasid (ingl blue jet), salapäraseid siniseid plekke, mida nimetatakse glimpsideks (glimpse) ja ülespoole vonklevat C-spraitideks (C-sprite) nimetatavate punaste tulukeste liikumist.
Tagasikäik ajale: geeniravi tegi USA naise kakskümmend aastat nooremaks (62) Tagasikäik ajale: geeniravi tegi USA naise kakskümmend aastat nooremaks
Ettevõtte Bioviva tegevjuht Elizabeth Parrish hakkas omaenda toote katsejäneseks ja sai esimeseks inimeseks, keda on geneetiliste ravivõtetega edukalt füsioloogiliselt noorendatud.
Soome põllult leiti miljoneid aastaid vana elevantlase luu (ja unustati aastakümneteks riiulile) (23) Soome põllult leiti miljoneid aastaid vana elevantlase luu
Lugu algas tegelikult juba üle 50 aasta eest, kui toonane bioloogia tudeng Marja Simonsuuri (nüüdseks küll juba professor Marja Sorsa) avastas Suomusjärve suvilas kaevates poole meetri sügavusel maa seest raske kivimüraka, või vähemalt, ta pidas seda esialgu kiviks. See oli siiski omapärane leid ja ta jättis müraka alles, kuid unustas pooleks sajandiks kuuris riiulile.
Kas maailma lõpp on käes? Saudi valitsus on otsustanud naftale selja keerata (85) Kas maailma lõpp on käes? Saudi valitsus on otsustanud naftale selja keerata
Saudi Araabia valitsus kiitis heaks põhjalikud reformid, mille sihiks on vabaneda sõltuvusest naftatuludest. Samas, mullu tuli enam kui 70 protsenti riigi tuludest just naftatoodangult, see aga kannatas tugevasti naftahinna languse käes.