FOTOD: Langevarjuhüpe 22 kilomeetri kõrguselt (ja see on alles test!)

 (38)
FOTOD: Langevarjuhüpe 22 kilomeetri kõrguselt (ja see on alles test!)
Fotod: AP

Enamus inimesi kardab kõrgust, aga aprillis 43. sünnipäeva tähistav tipplangevarjur Felix Baumgartner selgelt mitte. Austerlane langes äsja 71 580 jala (~21,8 km) kõrguselt - ja see on alles plaanitava rekordhüppe test.

Baumgartneri eesmärk on sooritada langevarjuhüpe peagi koguni 120 000 jala (~36,6 km) kõrguselt. See on tänavu võimalik juuli ja oktoobri vahel ning ta julgeb värske testhüppe põhjal riskeerida, kirjutab Wired.

15. märtsil sooritatud õhulend toimus eelkõige hermeetilise ülikonna ja kapsli testimiseks, mis toimetas mehe umbes 50meetrise heeliumõhupalli vahendusel taevastesse kõrgustesse.

Baumgartner plaanib lisaks teist testhüpet, siis juba 90 000 jala (~27,4 km) kõrguselt.

Teekond tagasi maapinnale kestis 8 minutit ja 8 sekundit, millest kolm minutit ja 43 sekundit veetis austerlane vabalanguses, tippkiiruseks 162,9 meetrit sekundis. Mees nimetas suurimaks ebameeldivuseks valitseva temperatuuri (umbes -60 Celsiust).

Baumgartner on kolmas inimene, kes on nii kõrgelt langevarjuga hüpanud. Eelnevalt tegid selle teoks venelane Eugene Andreev (Jevgeni Andrejev?) ja ameeriklane Joe Kittinger, mõlemad muide juba 1960ndatel.

Baumgartner loodab purustada kokku viis langevarjuhüppajate rekordit, sealhulgas: pikim vabalangus, esimene inimene, kes ületab vabalanguses helikiiruse, kõrgeim mehitatud õhupallisõit.

Kittinger on tema mentor ja põhiline nõustaja. Nüüdseks 83aastane mees hoiab juba 1960. aastal püstitatud kõrgeima langevarjuhüppe rekordit - 31,33 kilomeetrit.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab (5) Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab
Tema nimeks on Valkyrie, teise tähistusega küll R5 (Robonaut 5) ja tegemist on ligi kahemeetrise kahel jalal kõndiva masinaga. Kuid USA kosmoseagentuur NASA peab selle väljatöötamisega kiirustama, sest ilmneb, et ka hiinlastel on valmimas Raudmeest, seega inimest meenutav robot (android), kes samuti seaks võimalikuks eesmärgiks lennu Marsile.
Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat
ESA satelliit Planck pildistas lõunapoolkeral nähaolevaid Magalhãesi Pilvi, mis tegelikult on kaks Linnuteed saatvat väikest galaktikat.
PILK LENNUNDUSELE: Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale (7) Poola kaubalennuki An-26 laskumine Ülemiste järve jääle 2010. aastal oli siiski õnnetusjuhtum.
1936. aasta 20. septembril avati pidulikult Tallinna Ülemiste lennuväli, mille kolm maandumisrada võimaldasid oluliselt parandada liiklust kogu Ida-Euroopa suurimaks peetud lennuväljal. 1937. aastal lendas sealt kokku 13 000 inimest, 1939. aastal (enne sõda) enam kui 15 000. Toona kasutati juba eranditult 10 - 18-kohalisi reisilennukeid, lende oli viis korda päevas. Kuid Ülemiste polnud sugugi esimene lennuvali Tallinnas, kust reisilennukid õhku tõusid.
VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab (14) VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab
Elisa: telekomiturul on droon tänuväärt töövahend.
Võrdleme: Sihtkohad, kuhu sai (või saab) Tallinnast lennukiga aastal 1936, 1976, 2016 (27) Nordica
Kuna Forte toimetajale sattus kätte Tallinna lennuliinide sõiduplaan aastast 1976, on põhjust seda võrrelda ajaga 40 aastat varem ja ka tänase päevaga, 40 aastat hiljem. Muutused suunaeelistustes on enam kui nähtavad.
VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse
Põhja-ameeriklased said 17. mai varasel tunnil tunnistada üle taevalaotuse sööstvat suurt tulekera ja kuulda sellele järgnenud valju kärgatust.
Lendamise ABC: pildid “keemialennukitest” – kas šokeeriv tõde või alatu pettus? (143) Lendamise ABC: pildid “keemialennukitest” – kas šokeeriv tõde või alatu pettus?
Tõde varjatakse … võib-olla! Mida teadlased ka ei räägiks, on selge, et valged jutid üle sinitaeva võivad vabalt olla ka keemiapilved. Ükskõik, milline lainer võib olla “keemialennuk”, mis pritsib meid uimastavaid ja mürgitavaid aineid.
Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil? (17) Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil?
Põhja-India kõrbeosariigis Rajasthanis asuvas Phalodi linnas mõõdeti eelmisel nädalal õhutemperatuuriks 51°C. Kuhu asetub see India kuumarekord terve planeedi omade nimekirjas?
Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi? (21) Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi?
USA-s Florida osariiki on tunginud niiluse krokodillid ja paistab, et süüdi on selles loomade salakaubandus, nähtub ajakirjas Herpetological Conservation and Biology äsja ilmunud aruandest.
Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase) (12) Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase)
Niisiis, te olete hädas vaalaga. Vaalaga, kes ujus randa ja suri seal või suri meres ja kelle laip uhuti randa — vahet pole, too mereimetaja on surnud. Kuidas vabaneda 40 tonnist roiskuvast lihast?
Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust (4) Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust
Harvardi ülikooli meditsiinikooli uneteadlane Patrick Fuller andis portaali Tech Insider lugejatele kümmekond soovitust, kuidas kvaliteetsemalt magada.
Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesseLisatud WHO kaart! (52) Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesse
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et lähikuude jooksul võib Zika viirus Euroopasse jõuda. Riigid on praeguseks nakkusohu taseme järgi erinevatesse kategooriatesse jagatud, Eestis on riskitase õnneks praktiliselt olematu.
Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda
Teadlastel õnnestus esimest korda märgata puude okste asendi muutumist öö jooksul.
Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas? (9) Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas?
Mitte, et oleks mõni uus ootamatu tipp avastatud. Ent kui alustada mõõtetöid mõnest teisest paigast merepinna asemel, tuleks Tiibeti ja Nepaali piiril asuvalt mäelt kõrgeima tiitel ära võtta.