FOTOD: Langevarjuhüpe 22 kilomeetri kõrguselt (ja see on alles test!)

 (38)
FOTOD: Langevarjuhüpe 22 kilomeetri kõrguselt (ja see on alles test!)
Fotod: AP

Enamus inimesi kardab kõrgust, aga aprillis 43. sünnipäeva tähistav tipplangevarjur Felix Baumgartner selgelt mitte. Austerlane langes äsja 71 580 jala (~21,8 km) kõrguselt - ja see on alles plaanitava rekordhüppe test.

Baumgartneri eesmärk on sooritada langevarjuhüpe peagi koguni 120 000 jala (~36,6 km) kõrguselt. See on tänavu võimalik juuli ja oktoobri vahel ning ta julgeb värske testhüppe põhjal riskeerida, kirjutab Wired.

15. märtsil sooritatud õhulend toimus eelkõige hermeetilise ülikonna ja kapsli testimiseks, mis toimetas mehe umbes 50meetrise heeliumõhupalli vahendusel taevastesse kõrgustesse.

Baumgartner plaanib lisaks teist testhüpet, siis juba 90 000 jala (~27,4 km) kõrguselt.

Teekond tagasi maapinnale kestis 8 minutit ja 8 sekundit, millest kolm minutit ja 43 sekundit veetis austerlane vabalanguses, tippkiiruseks 162,9 meetrit sekundis. Mees nimetas suurimaks ebameeldivuseks valitseva temperatuuri (umbes -60 Celsiust).

Baumgartner on kolmas inimene, kes on nii kõrgelt langevarjuga hüpanud. Eelnevalt tegid selle teoks venelane Eugene Andreev (Jevgeni Andrejev?) ja ameeriklane Joe Kittinger, mõlemad muide juba 1960ndatel.

Baumgartner loodab purustada kokku viis langevarjuhüppajate rekordit, sealhulgas: pikim vabalangus, esimene inimene, kes ületab vabalanguses helikiiruse, kõrgeim mehitatud õhupallisõit.

Kittinger on tema mentor ja põhiline nõustaja. Nüüdseks 83aastane mees hoiab juba 1960. aastal püstitatud kõrgeima langevarjuhüppe rekordit - 31,33 kilomeetrit.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
TTÜ e-Sport arendab Eesti espordi maastikku Viimatise sündmuse täispikk aftermovie (2)TTÜ e-Sport arendab Eesti espordi maastikku
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi (16) FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi
Esimest lendu oodati kaua ja Hybrid Air Vehicles oli seda ka korduvalt lubanud, ent pidevalt lükkus avareis mingil põhjusel edasi. Eile päikeseloojangu ajal tõusis aga hiiglaslik õhulaev taevasse ja tegi esimese, 20 minuti pikkuse lennu.
Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri (40) Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri
Nimekas saksa ajakiri Der Spiegel väidab anonüümsele allikale viidates, et ESO ehk Euroopa Lõunaobservatoorium avastas meile lähima tähe Proxima Centauri orbiidilt elusoosivast tsoonist Maa-sarnase planeedi ja ametlik teade avastusest tuleb kuu lõpus. Observatooriumi kõneisikud keelduvad hetkel kommentaaridest.
Augustikuine tähesadu saab tänasest sisse eriti rikkaliku ja tiheda hooHea lugeja, saada pilte tähesajust vihje@delfi.ee! (71) Tähistaevas Pakri poolsaare kohal
Swifti-Tuttle’i komeedi sabas rändav tolm toob sel nädalal meiegi taevasse haruldase vaatemängu.
Veenus võis kunagi olla praeguse põrgu asemel märksa mõnusam planeet (33) Veenus võis kunagi olla praeguse põrgu asemel märksa mõnusam planeet
Ehkki praegu on Veenus elu eksisteerimise seisukohast üks ebasobivamaid paiku Päikesesüsteemis, koguneb aina uusi andmeid, mille kohaselt ei ole see võib-olla alati nii olnud.
NASA läheb uurima asteroidi, mis tuleb edaspidi meile ohtlikult lähedale (13) NASA läheb uurima asteroidi, mis tuleb edaspidi meile ohtlikult lähedale
Need, kes on paanikas iga asteroidi pärast, mis võiks Maad ohustada, võivad esialgu rahuneda. Asteroid 101955 Bennu lendab Maa ja Kuu vahelt läbi alles aastal 2135 ja vähemalt matemaatika ütleb, et see taevakivi võib Maale ohtlikuks muutuda kaheksal korral aastail 2169 kuni 2199.
VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda (31) VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda
Itaalias Bergamo lennuväljal maandunud DHL kaubalennuk ei suutnud õigel ajal pidama saada ja libises naabruses kulgenud maanteele.
Perseiidid 2016: tähesadu tabab meid seekord 150 korda tunnis (29) Perseiidid 2016: tähesadu tabab meid seekord 150 korda tunnis
Läheneb astronoomiahuviliste kokkutulek, läheneb ka perseiidide meteoorivoolu maksimum. Möödunud aastal läks meilt IMO-kirja 7 vaatlejat ja kokku 254 meteoori, mis on viimaste aastate tublim tulemus (vt http://www.imo.net/live/perseids2015/#observers). Tähelepanuväärne on, et vaatlejad täitsid IMO online-vormi iseseisvalt. See omakorda näitab, et meie hulgas on 4 – 5 vaatlejat, kes võivad algajaid juhendada. Palun olge aktiivsed uute vaatlejate kaasamisel!
Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele (15) Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele
Ajakiri Scientific American sõnastas kakskümmend olulist küsimust inimkonna tuleviku kohta ning palus vastuseid juhtivatelt teadlastelt.
Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud (20) Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud
Hiljuti Budapestis toimunud rahvusvahelisel mälukonverentsil esitleti uurimust, mille kohaselt on déjà vu näol tegemist lihtsalt protsessiga, mille käigus aju kontrollib enda mälusüsteemi toimimist.
Puutumata loodust pole enam ammu, aga see ei pruugi olla halb asi (4) Puutumata loodust pole enam ammu, aga see ei pruugi olla halb asi
Tere tulemast antropotseeni! Inimestest puutumata loodust pole olemas juba aastatuhandeid.
See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud (8) See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud
Värske avastus annab mõista, et vähktõbesid on esinenud kogu meie liigi ajaloo vältel.
Miks on Vääna jõest saanud peenar? (61) Miks on Vääna jõest saanud peenar?
Pärast kolme aasta taguseid töid Vääna jõe ülemjooksul on jõest saanud madal ja elutu mülgas, kirjutab jõe pärast südant valutav kalamees Madis Messimas.
Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat (7) Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat
Päris omapärane mõelda, et meiega koos on samal planeedil elusolendeid, kes on pärit 17. sajandist, aga nii see on - grööni ehk arktika haid arenevad üliaeglaselt ja nagu nüüd selgub, ei saa enne 150 eluaastat suguküpsekski.
Kliimamuutus on liikide püsimajäämise seisukohalt alles seitsmes suurim oht! (2) Kliimamuutus on liikide püsimajäämise seisukohalt alles seitsmes suurim oht!
Kliimamuutusi nähakse sageli nüüdisaja suurima inimkonna ja terve planeedi ees seisva väljakutsena.