Manchesteri ülikool avaldas eile uurimuse, milles võrreldi kodustatud koerte koljude kuju teiste kiskjaliste seltsi kuuluvate liikide omadega. Kiskjalisteks lahterduvad peale koerte ja muude koerlaste veel kassid, karud, nirgid, hülged ja morsad, vahendab Discovery News.

Uurijad avastasid, et kodustatud koeratõugude koljude kujud varieeruvad sama palju kui teiste liikide omad terve seltsi lõikes. Teisisõnu: kolli pealuu kuju on pekingi paleekoera koljust sama erinev kui kassi kolju hülge omast.

Uurijad usuvad, et koeratõugude evolutsioonis ja mitmekesisuses on inimeste sekkumine väga võimsat rolli etendanud.

“Tavaliselt peame evolutsiooni aeglaseks ja järkjärguliseks protsessiks, kuid tõukoerte uskumatu mitmekesisus tuleneb valikulisest aretusest, millega on tegeldud vaid mõnisada aastat, eriti pärast seda, kui kaasaegsed puhtad koeratõud viimase 150 aasta jooksul välja kujunesid," ütleb uurimusega seotud teadlane Abby Drake.

Lihtsustatult võib öelda, et kodustatud koerte juures on mitmesaja eri tõu ilmnemine tingitud inimeste hoolitsusest, kaitsest ja suunatud aretustööst. Paljude koerte elu on väga turvaline ning meie saame valida, millised tõud meeldivad meile piisavalt, et neile eluõigus anda.

Enamik omanikke toidab koeri igapäevaselt spetsiaalse konserv- või graanultoiduga, mistõttu pole loomadel erilist vajadust ellujäämiseks küttimisoskuseid arendada.

Samuti käivad koeraomanikud oma lemmikutega regulaarselt arstlikul ülevaatusel ja kaitsesüstimas ning annavad koerale igakuiselt nakkuse- ja parasiitidevastaseid ravimeid.

Seetõttu ei ole kodustatud koeratõugudel vaja olla mingi konkreetse kuju või kasvuga. Neil ei ole isegi tarvis täies ulatuses funktsioneerivaid jäsemeid.

Üksinda metsikusse loodusesse jäetuna oleks suurem osa tänapäevaseid kodukoeratõuge sunnitud arendama teistsuguseid hingamis- ja närimisfunktsioone, mis tooksid kaasa nende väljasuremise, näitab uurimus. Mõelge kas või hingamisprobleemidele, mille käes vaevlevad mopsid ja inglise buldogid, või kääbusspitside tillukesele suule.