Maapiirkondade arendusalgatuste eesmärk kõikjal on kogukonna elujärge parandada ja teenistust suurendada, kuid Bristoli ja Addis Ababa ülikoolide koostöös läbi viidud Etioopia külaelu-uuring annab mõista, et pereplaneerimishariduse puudumisel kasvava iibe tõttu võivad sellised programmid tuua kaasa soovimatuid tagajärgi, vahendab Phys.org.

Ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus jõudis lisaks järeldusele, et algatustest johtuv demograafiline surve ajendab noori täiskasvanuid kolima suurematesse asulatesse. Vähearenenud riikides toob taoline linnastumine kaasa vaesuse koondumise linnadesse, millel on niigi keeruline avalikke teenuseid alal hoida.

Maailma ühe kõige vähem linnastunud maa Etioopia tuleviku kohta tehtud prognoosid annavad mõista, et linlikes keskustes elavate inimeste arv kahekordistub järgmise 40 aasta jooksul — kui see 2010. aastal oli 17 protsenti, siis aastaks 2050 kasvab 38 protsendile.

Akadeemikute osutusel näitavad uurimuse järeldused, et poliitikakujundajad peaksid hakkama vastavat seost arendusprojektide ja demograafiliste muudatuste vahel arvesse võtma, eriti kuna 90 protsenti linnastumisest toimub praegu arengumaades.

Pikaajalise uurimuse käigus viie Etioopia küla 1280 majapidamise kohta enne ja pärast veetrassiga liitmist kogutud andmeid analüüsinud uurijad näitasid, et kuna naised ei pidanud enam vett seljas kandma, jäi neil rohkem aega ja energiat kodu jaoks, mis koos laste suremuse märkimisväärse alanemisega kasvatas perede keskmist suurust.

Juurdekasvuga kaasnes suurem surve majapidamise ressurssidele, s.t toiduvarule ja viljeldavale maaomandile, mis tõi kaasa laste alatoitluse määrade kasvu ja ebavõrdsuse hariduse omandamise võimaluste vallas.

Uurimusest nähtus, et kasvava konkurentsi tingimustes muutus kraaniveega varustatud perede 15–30-aastaste pereliikmete tõenäosus suuremasse linna või asulasse kolida kolm korda suuremaks kui kraaniveevarustuseta majapidamistes.

Laias laastus ajendab külapiirkondade elanikke linna kolima soov omandada sealses kvaliteetsema taristu, transpordi- ja sidesüsteemidega keskkonnas keskkooliharidus ja leida tööd.

Dr Mhairi Gibson Bristoli ülikooli arheoloogia ja antropoloogiakateedrist märkis: "Uurimus on tähtis, kuna tuvastas rahvusvaheliste arenduspingutuste varem hoomamatud tagajärjed.

Ehkki puhta vee parem kättesaadavus on kahandanud naiste töökoormust ja parandanud laste tervisenäitajaid, on sellega ootamatul moel kaasnenud ka suurem sündimus ja suuremad perekonnad, mis on puudust majapidamistes võimendanud.

Demograafiline surve on motiveerinud noori linnadesse kolima, mis tegelikkuses sedasama survet pigem võimendab kui leevendab.

Maapiirkondade abiprogrammide tagajärgi rahvastiku elujärjele ei võeta üldiselt arvesse, kuid kahtlemata tuleks seda edaspidi teha. Üks 21. sajandi olulisemaid väljakutseid on rahvastiku kasvuga kaasnevate probleemide lahendamine. Meie uurimus tõstab esile vajaduse parema arusaamise järele demograafia ja arenguprotsesside vastastikustest seostest."

Aruande hinnangul võivad maanteede kvaliteedi paranemine, piirkondade parem omavaheline ühendatus ning elanike püüdlused nüüdisaegse elustandardi poole küll aidata kujundada positiivset ja üldistatud kultuurilist hoiakut linnadesse elama rändamise suhtes, kuid järgmise sajandi võtmetähtsaks väljakutseks on siiski linnastumise mastaapide ja tempo haldamine.

Raportist nähtus muu hulgas, et Etioopias jäävad paljud linnad töökohtade, peavarju ja avalike teenuste pakkumisega üha kasvava nõudluse tingimustes kimpu.

Kuigi pärast kodukülast lahkumist naasis suurem osa noortest sinna juba ühe aasta jooksul, kaasnesid rändega ometi teatud hüved hariduse omandanute jaoks, eriti meeste jaoks, kelle ühiskondlik positsioon pärast tagasitulekut kerkis ning väljavaated kosida kõrge staatusega naisterahvast paranesid.