Esimene kloonitud imetaja lammas Dolly suri ruttu, aga kuidas järgmisel põlvkonnal läheb?
Neli kaheksa-aastast lammast on praegu sama hea tervise juures kui sellises vanuses lambad üldiselt, nähtub ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringutulemustest.
Maailma esimene kloonitud loom Dolly tegi oma esimesed hingetõmbed 1996. aastal. Tema sündi tervitati elevuse, pahameele ja põnevusega — reaktsioonidega, mis jäid teda saatma kogu elu vältel.
Kui Dollyl suhteliselt noores eas, viiendal eluaastal diagnoositi liigesehaigus osteoartriit, jälgis maailma üldsus tema siesundit kullipilgul.
Lammas suri vaid poolteist aastat hiljem, mis andis alust kahtlustele, et protsess, mille abil loom ellu kutsuti, kiirendas ka tema vananemist, haigestumist ja surma.
Viis aastat hiljem nägid ilmavalgust uue kloonideklassi esindajad. Debbie, Denise, Dianna ja Daisy kopeeriti Dolly DNA-st sama meetodiga.
Kui kätte jõudis nn Nottinghami Dollyde kaheksas sünnipäev (mis umkaudu vastab inimese 60.–70. eluaastale), otsustasid teadlased, et on aeg nende tervilsikule seisundile põhjalik hinnang anda.
Tuli välja, et kõik kloonist kloonitud lambad on oma vanuse kohta hea tervise juures. Paaril neist esines kerge kuni mõõdukas osteoartiit, kuid see oli leebem kui Dollyl, ning Dolly oli surres ka märksa noorem.
Keharakkude tuumade siirdamise (ingl SCNT, somatic cell nuclear transfer) põhisel kloonimismeetodil on siiski veel palju arenguruumi, rõhutas uurimuse autor Kevin Sinclair pressiteates.
Teadlane on aga kindel, et meetodit suudetakse parendada ning et selle toel on võimalik välja töötada tüviraku-teraapiaid ja kloonida igati elujõulisi transgeenseid loomi.
