Erinevate keelte kasutamine võib mõjutada mõtlemist

Keel, mida me räägime, võib lisaks meie mõtete mõjutamisele omada ka kaudset mõju meie eelistustele.

Sellisele järeldusele jõudsid Harvardi ülikooli psühholoogid, kes avastasid, et kakskeelsete inimeste arvamused erinevate etniliste rühmade osas on mõjutatud tulenevalt sellest, millises keeles nad vastavad hoiakuid ja eelarvamusi uurivale küsimustikule, vahendab Novaator ScienceDaily uudist.

Ühe uuringu kaasautori Oludamini Ogunnaike sõnul kuulub ütlus, et teise inimese keele oskamine tähendab teise hinge valitsemist, Karl Suurele. 

Teadlaste läbi viidud uuring näitab, et keel ei ole lihtsalt mõtete ja tunnete edastamiseks, vaid sellel on palju laiem mõju.

Ogunnaike sõnul leidsid nad vihjeid sellele, et keel loob ja kujundab meie mõtteid ja tundeid. See mõjutab kaudselt alateadvuses erinevate ühiskonna rühmade osas tekkivaid negatiivseid või positiivseid hoiakuid ning sellest tulenevalt ka käitumist.

Uuring näitas, et suhtumine on küllaltki mõjutatav mitte ainult sellistest teguritest nagu ilmastikuolud ja popkultuur, vaid ka keelest, mida inimesed kasutavad.

Uuringu kaasautor Mahzarin R. Banaji tõstatab küsimuse, et kas inimestel muutub keelt vahetades millegi või kellegi meeldimine.

Kui vastus on jaatav, on see kinnituseks mõttele, et keel on suhtumise kujundamisel oluliseks teguriks.

Ogunnaike, Banaji ning California Ülikool Mercedis teadlane Yarrow Dunham kasutasid üldtuntud implitsiitset assotsiatsioonitesti (IAT), mille puhul tuleb kiiresti liigitada arvutiekraanile ilmuvad või kõrvaklappide kaudu edastatavad sõnad. Selline test annab inimesele sõna liigitamiseks kõigest sekundi murdosa, ega võimalda vastuste üle järele mõelda.

Banaji sõnul võimaldab IAT test heita pilku inimese alateadvusesse, kus paiknevad kognitsioonid ehk tunnetused, millest me teadlikud ei ole või mida me ei kontrolli.

Teadlased viisid teistesse inimestesse suhtumist mõõtva IAT testi läbi kahes erinevas kohas. Marokos testiti kakskeelseid araabia ja prantsuse keelt kõnelevaid inimesi ning USAs hispaania ja inglise keelt kõnelevaid latiinosid.

Marokos näitas araabia keeles läbi viidud IAT test teiste marokolaste suhtes suuremat eelistamist, kuid prantsuskeelse testi puhul see vahe kadus.

Samuti eelistasid USA-s latiinod hispaania keeles läbi viidud testi põhjal rohkem teisi hispaaniakeelseid inimesi, kuid inglise keeles testimisel see eelistamine kadus.

Ogunnaike sõnul on tegemist üsna šokeeriva avastusega, et inimene võib sama testi lühikese ajaperioodi jooksul tehes nii erinevalt vastata.

Tema sõnul on see võrreldav sellega, kui küsida sõbralt inglise keeles, et kas talle maitseb jäätis ning sama küsimust prantsuse keeles korrates erineva vastuse saada.

Marokos näidati testis osalenud inimestele arvutiekraanidel vilkumas marokopäraseid nimesid (nagu näiteks Hassan või Fatimah) ja prantsuspäraseid nimesid (nagu näiteks Jean või Marie) koos sõnadega hea (näiteks õnnelik ja kena) või halb (nagu näiteks vihkav või õel).

Testis osalenutel oli võimalus vajutada ühele nupule, kui nad nägid marokopärast nime või head sõna, ja teisele nupule, kui nad nägid prantsuspärast nime või halba sõna. Nupud seati sedasi, et marokopärane ja halb olid seotud ühe nupuga ning prantsuspärane ja hea teisega.

Keeleteadlane Benjamin Lee Whorf oli esimene, kes 1930. aastatel tuli välja väitega, et keel mõjutab oluliselt meie mõtlemist.

Psühholoogia peavool on senini olnud selles osas skeptilisem ning arvatakse, et kuigi keel võib mõjutada mõtlemisega seotud protsesse, ei mõjuta see mõtet ennast.

Käesolev uuring viitab sellele, et Whorfi idee võib olla aluseks paljudele huvitavatele hüpoteesidele, mida teadlased kontrollida saavad.

Banaji sõnul näitavad need tulemused, et meie suhtumine ei pruugi olla stabiilne ning keel võib olla üheks vahendiks, et mõista inimese suhtumiste muutlikust.

Artikkel avaldatakse ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.