Enneolematu sihtpunkt: juba lähinädalail stardib India kosmosemissioon eesmärgiga laskuda Kuu lõunanabale
Missiooni sihtkoht pole küll päris täpselt meie kaaslase lõunapoolus, vaid kuunduda on kavas sellest umbes 600 km kaugusele. Siiski on see erakordne ja keerukas ettevõtmine. Siiani on praktiliselt kõik Kuule saadetud kosmoseaparaadid laskunud Kuu vöökoha piirkonda.
Pallava Bagla kirjutab Sciencemagis, et missioon nimega Chandrayaan-2 stardib Maalt Kuu suunas lähinädalail, ilmselt märtsis. See on hindude teine Kuu-reis viimase kümne aasta jooksul ja kui ettevõtmist saadab edu, on järgmised sammud veel ambitsioonikamad: laskuda Marsile, siis mõnele asteroidile ning läkitada oma sond ka Veenusele.
India kosmoseuuringute organisatsiooni (ISRO) juht Kailasavadivoo Sivan ütles, et Chandrayaan-2 on mõeldud maailmale näitama, et Indial on tehniline võimekus laskuda edukalt ja "pehmelt" teistele taevakehadele. Tõsi, eks lennukaid eesmärke on ISRO varemgi püstitanud - aastal 2010 näiteks lubati inimesed aastaks 2016 Kuule toimetada, aga seda muidugi ei tehtud.
Lisaks on India Kuu-huvi põhjus veel selleski, et meie kaaslase uuringud on taas ülemaailmselt hoogu sisse saamas ja India ei taha maha jääda. Meenutame näiteks kasvõi USA president Trumpi sõnumit ameeriklaste Kuule tagasi lennutamisest, samamoodi rahvusvahelise Kuu orbiidile plaanitava kosmosejaama mõtet. Ka hiinlasi paelub Kuu.
Hindud leidsid vee
Sond Chandrayaan-2 jääb ise plaani järgi Kuu orbiidile, ent saadab Kuu pinnale maanduri ja kulguri. Viimane on kaamera, spektromeetri, seismomeetri ja veel mitmete seadmetega varustatud umbes kohvrisuurune kuuerattaline sõiduk, mis kaalub 25 kg ringis. See hakkab otsima andmeid heelium-3 isotoopide kohta, kuuvärinaid puudutavat infot ja tegema paljut muudki.
India eelmine Kuul-käik - sond Chandrayaan-1 saadeti meie kaaslase orbiidile kümme aastat tagasi - oli edukas, kuna just sellega (täpsemalt küll Euroopa kosmoseagentuuri seadmega, mis kuusatelliidi pardal oli) avastati Kuult veemolekule. Enne seda oli vee eksistents Kuul vaid spekulatsioon, millele tõsised teadlased pisut viltu vaatasid. Nüüd aga pole küsimus, kas Kuul on vett, vaid hoopis see, kui palju seda seal on.
Hetkel päevakorras olev missioon Chandrayaan-2 pidi esialgu startima juba kolm aastat tagasi, aga venelased ei saanud lubatud ajaks maandurit valmis ja hindud pidid selle ise ehitama. Start India kanderaketiga GSLV toimub Bengali lahe ääres asuvalt Sriharikota kosmodroomilt, praegu on seal käimas viimased ettevalmistused.
Päikest napib
Ekvaatorist sedavõrd kaugele kuundumine on keeruline. Seal on vähem päikesevalgust, mis tähendab, et nii maanduri kui kulguri energiaallikas on napim. Kulgur on kavas toimetada kahe kraatri - Manzinus C ja Simpelius N - vahel asuvale kõrgele tasandikule. Üks Kuu päev on 14 Maa päeva pikkune ja ühe sellise jooksul katsutakse nii paljud teadust "ära teha", kui võimalik, sest teadlased pelgavad, et pärast pikka kuuööd ei pruugi enam kulguri ellu äratamine võimalik olla.
Muudest Kuule minejatest aga veel niipalju, et aastal 2007 välja kuulutatud Google XPRIZE`i võistlus nurjus lõpuks täielikult ja Google võttis auhinnaraha tagasi. Selle väljakutse mõte oli innustada erafirmasid Kuule oma robotmaandureid ja -kulgureid saatma. Need pidanuks enne tähtaega - milleks oli lõpuks 31. märts 2018 - oma seadme Kuule viima, seal pilte tegema ning fotod tagasi Maale saatma. Võistlejad pudenesid aastate jooksul riburada pidi konkurentsist, lõpuks oli konkurentsis viis võistlejat, aga nädal tagasi teatati, et ükski neist enne märtsi lõppu siiski startida ei jõua ja seega lõppeski XPRIZE ilma võitjata ära.
