Energiahiid püüab kasvuhoonegaase vetikate abil

Rootsi energiakontsern Vattenfall katsetab Saksa söeelektrijaamas tehnoloogiat, milles kasvuhoonegaaside õhku paiskumist pidurdavad vetikad, mis seovad süsinikdioksiidi kümme korda paremini kui maismaataimed.

Järgmise aasta oktoobrini töötav pilootprojekt käivitati Senftenbergi pruunsöejaamas, mis asub Ida-Saksamaal Lausitzi mahajäetud kaevanduspiirkonnas, vahendavad ERR teadusuudised.

Saastegaasid juhitakse läbi omamoodi “puljongi”, mille moodustab plasttsisternides kasvatatud vetikamass. “Eesmärk on kindlaks teha, mis tüüpi vetikad pruunsöetolmu puhul toimivad,” räägib  Vattenfalli kõneisik Axel Happe, “samuti seda, kui tasuv säärasel viisil CO2 vähendamine üldse on.”

Vattenfalli sektsioonijuhataja Hartmuth Zeiss selgitab, et mikrovetikad loovad “kliimat tapvast” süsinikdioksiidist väärtuslikku biomassi, mida saab hiljem kasutada nii biodiisli tootmiseks, biogaasil põhinevate elektrijaamade kütuseks kui ka toidulisandina kaladele.

Meetodi kasuteguri osas spekuleerima Happe ei hakanud, sest Senftenbergis tavaliselt õhku paisatavat süsihappegaasi hulka olevat keerukas hinnata.

Vetikad seovad süsinikdioksiidi kümme korda paremini kui maismaataimed. 2008. aastal Massaschussettsi tehnoloogiainstituudis läbi viidud katsetuste põhjal aitab süsinikdioksiidi juhtimine läbi vetikamassi vähendada selle emissiooni kuni 85 protsenti.