See sai selgeks läinud nädalavahetusel, kui astronoomid Tšiili Andides teleskoobiga taevast uurides nägid, kuidas Eris liikus otse ühe tähe eest läbi, vahendavad
.

La Silla observatooriumis registreeriti tähevarjutuse kestuseks umbes 27 sekundit. Enam kui 700 kilomeetrit põhja pool San Pedro de Atacama observatooriumis aga mõõtsid kaks teadlasrühma kahe teleskoobi abil varjutuse vältuseks 76 sekundit.

Nende mõõtetulemuste põhjal oskavad astronoomid Erise läbimõõdu välja arvutada. Andmed ei võimalda küll väga täpset rehkendust, aga üsna kindel on, et Erise läbimõõt jääb selgelt alla 2340 kilomeetri. Et aga Pluuto läbimõõt on sellest arvust pigem mõni kilomeeter suurem, siis tuleb väga tõenäoliseks pidada, et Eris ongi Pluutost väiksem.

Nüüdsel ajal muidugi ei ole sel tulemusel nii suurt sümboolset tähtsust, kui oleks olnud veel mõne aasta eest, mil Eris Päikesesüsteemi kümnenda planeedi tiitlile pretendeeris — praegu peab ta koos Pluutoga kääbusplaneedi nimega leppima.