Leicesteri ülikooli teadlased eesotsas Jay Farihiga jälgisid valgeid kääbuseid, kunagi meie Päikesele sarnanenud tähtede kokkusurutud jäänukeid, ja avastasid, et paljud neist ilmutavad märke reostatusest raskemate elementide ja võib-olla koguni veega, mis omakorda suurendab maavälise elu leidmise šansse, vahendab PhysOrg.

Valged kääbused kujutavad endast rohkem kui 90 protsendi Linnutees leiduvate tähtede — nende seas ka meie Päikese — jaoks evolutsiooni lõpp-punkti. Kuna kääbuse atmosfäär peaks koosnema põhimõtteliselt puhtast vesinikust ja heeliumist, võib arvata, et kui sellest leitakse raskemaid elemente (mida astronoomias nimetatakse metallideks ja mille hulka kuuluvad näiteks kaltsium, magneesium ja raud), siis peab tegu olema väliste saasteainetega. Aastakümneid oletati, et “reostatud” valgete kääbuste metallid pärinevad tähtedevahelisest gaasist.

Farihi ja tema töörühm kasutasid digitaalse infrapuna-ruumiseire projekti SDSS (ingl Sloan Digital Sky Survey) raames kogutud andmeid, mis saadi enam kui 100 miljoni teavekeha vaatluste ja miljoni spektraalanalüüsi tulemusena.

SDSS-i tuvastatud valgete kääbuste asukohti, liikumist ja spektreid analüüsides näitasid Farihi ja töörühm, et tähtedevahelise gaasi teooria enam ei päde. Enamikul juhtudel, selgus, on peaaegu kindlasti peamiseks süüdlaseks planeetide kivised rusud.

Uus uurimus osutab, et vähemalt 3% ja võimalik, et kuni 20% kõigist valgetest kääbustest on sel moel saastatud, ning et täiendav aines pärineb kõige tõenäolisemalt väikestest kiviplaneetidest, millesarnaste mass pole suurem 140 km läbimõõduga asteroidi omast.

See annab mõista, et meie Päikesele sarnaste mõõtmetega tähed, aga ka mõnevõrra kaalukamad tähed nagi Vega ja Fomalhaut konstrueerivad endale Maa-laadsete planeetidega süsteeme. Nii etendavadki astronoomid kiviplaneetide “varemeid” ja nende ehitustelliseid uurides taeva-arheoloogide rolli.

Teadlased mõõtsid ka planeedirusude koostist nende keemiliste signatuuride põhjal, mis valgete kääbuste muidu puhtas atmosfääris teravalt esile kerkivad.

Põnev on asjaolu, et märkimisväärne osa taolistest tähtedest on saastatud sellise ainega, mis on sisaldanud vett, mis omakorda ütleb üht-teist olulist elukõlbulike planeetide esinemissageduse kohta teiste tähtede ümber. Kui võõrtähtede orbiidil leidub vett arvestataval osal asteroididest, on mõeldav, et vähemalt lihtsakoeline elu võib olla levinud kogu meie koduse täheparve ulatuses.

“Meie Päikesesüsteemis, kus leidub vähemalt üks vedela veega elukõlbulik planeet, koosneb asteroidivöö — maa-laadsetest planeetidest üle jäänud ehitusmaterjal — mitme protsendi ulatuses veest. Meie valgete kääbuste uuringud näitavad, et teiste tähtede ümber tiirlevad asteroidilaadsed kehad on elementaarsel tasandil sarnased. Seega on ka tõenäoline, et teatud osa ümber neist valgetest kääbustest on kunagi tiirelnud veekattega ja võib-olla koguni bioloogiliste eluvormidega asustatud planeete,” kommenteerib Farihi.