Elukoht ja elustiil mõjutavad meie geene
Ajakirjas Nature Genetics äsja avaldatud uurimustulemused kujutavad endast täiendavat tõestust hüpoteesile, mille kohaselt meie keskkond ja elustiil etendavad meie geneetikas võtmetähtsat rolli, vahendab portaal ABC.
Geneetik, töö juhendaja ja üks autoreid Greg Gibson USAs tegustevast Georgia tehnoloogiainstituudist ütleb, et uurimuse läbiviimiseks värvati 200 marokolast kahest etnilisest rühmast ehk araablaste ja berberite hulgast.
“Amazighi berberid põlvnevad esimestest kaasaegsetest inimestest, kes asustasid Põhja-Aafrikat 35 000 aasta eest. Araablased kolisid Maroko lõunapoolsetele aladele 7. ja 11. sajandi vahelisel perioodil,” kirjutavad autorid.
Gibson väidab, et paljud amazighi ja araabia päritolu inimesed Marokos elavad külades, kuid mõned on ümber asunud linnadesse.
Uurimuse eesmärk oli Gibsoni sõnul uurida mõlemat rahvastikurühma ning määrata, kui suur on “loomuse, kasvatuse ja kultuuri mõju inimpsühholoogiale”. Tema sõnul sisaldab keskkond “keerukat segu sellest, mida me sööme, kui tugevas stressis oleme ja kus me elame”.
Uurimuse raames koguti nii küla- kui linnaelanikelt vereproove. Statistiline geneetik ning uurimuse kaasautor, Queenslandi meditsiiniuuringute instituudi professor Peter Visscher ütleb, et geenide avaldumist katselistes tingimustes on varemgi põhjalikult uuritud. See aga osutab vaid keskkonna kunstlikule mõjule, väidab ta.
Visscheri sõnul oli nende teadustöö konstrueeritud uurima linnas, tiheda asustusega piirkonnas elavate inimeste geenide avaldumist võrreldes külades elavate inimeste geenide avaldumisega. “Meie baashüpotees oli, et tiheda asustusega linnades on kokkupuude taoliste teguritega nagu nakkushaigused tihedam, sest need levivad hõlpsamini.”
Visscher ütleb, et on leidnud kaks rühma geene, mis teadaolevalt mängivad rolli viirusnakkuste ja neerude tervisliku seisundi juures ning mis avaldusid linnaelanikel hoopis teistmoodi kui külaelanikel.
Uurimuse kohaselt “erines geenide avaldumine kahe piirkonna elanike vahel kuni kolmandikul kõigist katsealustest”. “Meie peamine järeldus näitas, et see, millised geenid avalduvad ja kui kaua mõnd konkreetset geeni avaldatakse, sõltub peamiselt valitud elukohast ja -stiilist.”
Visscher lisab, et seejärel viis teadusrühm läbi tervet genoomi hõlmavad seostamisuuringud, mis võivad näidata sidet konkreetsete omaduste või haiguslike seisundite ja konkreetsete geenipiirkondade vahel, et hinnata seda, kui palju määrab geneetika geenide avaldumist.
Ta kinnitab, et kui vaadelda sarnaste elustiilide ja -kohtadega inimeste rühma, siis on suur osa geenide avaldumise variatsioone geneetilist päritolu. See on tingitud asjaolust, et samas piirkonnas elavate või sarnase elustiiliga inimeste vahel ei eksisteeri enam keskkonnaerinevusi.
“Kui võtame luubi alla inimeste vastuvõtlikkuse haigustele, siis ei piisa ainuüksi genotüübi määramisest. Me peame seda analüüsima keskkonna kontekstis,” ütleb Gibson, lisades, et hetkel tegeleb teadustöörühm laia valiku rahvastikurühmade uurimisega, et keskkonna mõju geenide avaldumisele veelgi täpsemalt hinnata.
