Maa-tüüpi planeetidel, mis asuvad Päikesele piisavalt lähedal, tekib pärast moodustumist veeaurust kest, mis kaitseb planeedi pinnal olevaid orgaanilisi molekule ja vett Päikeselt lähtuva kahjuliku kiirguse eest, vahendab Novaator teadusportaali PhysOrg uudist.

Orgaanilised molekulid nagu aminohapped ja suhkrud on elu ehituskivideks, kuid ilma kaitsva atmosfäärita nad maa pinnal kuigi kaua vastu ei peaks. Michigani ülikooli astronoomide sõnul moodustus Maa ümber tema varases arengujärgus veeaurust kest, mis kaitses Maad sarnaselt osoonikihile.

Sellele järeldusele jõudsid astronoomid Ted Bergin ja Thomas Bethell arvuti abil läbi viidud analüüsi abil. Piisava kaitsekihi tekkeks on teadlaste sõnul vaja temperatuuril üle 300 kraadi kelvini skaalal (üle 27°C). Selline temperatuur saab eksisteerida vaid võrdlemisi lähedal tähele, näiteks Maal. Samas näiteks Jupiteril veeauru piisavas koguses tekkida ei saaks.

Kaitsekiht ei päästa kahjuliku kiirguse eest mitte ainult orgaanilisi molekule, vaid ka maapinnal olevaid teisi veemolekule.

„Pärast tähe ja planeetide moodustumist on planeetidel olemas rikkalikult orgaanilisi molekule. Nad on küll suhteliselt lihtsa ehitusega, kuid sarnanevad elusorganismide koostisosadele,” ütleb  Bergin. „Ilma veeauru kaitseta ei saaks aga reaktsioonid edasi minna ning elu tekkida.”

Uuring, mida rahastas NASA, ilmus ajakirjas Science.