Elu tekkeks Maal poleks Kuud vaja olnudki
Uurimustöö kasvas välja jätkuvast Kepleri kosmoseteleskoobi-missioonist eesmärgiga leida Maa-laadseid planeete tiirlemas Linnutee muude tähtede elamiskõlbulikes tsoonides, vahendab Discovery News.
“Mõtlesime, et huvitav, kas meil on potentsiaalselt elukõlbulike planeetide orbiitidelt tegelikult vaja leida kuu või mitte,” selgitas Idaho ülikooli planetoloog Jason Barnes.
Varasemad uurimused on näidanud, et ilma oma suure Kuu ohjeldava gravitatsioonimõjuta nihkuks Maa telg umbes 85 kraadi võrra umbes 100 000 aasta kohta, nii et poolused oleksid vaheldumisi kas jäiselt külmad või kõrvetavkuumad. Teadlased usuvad, et keerulise elu puhkemiseks Maal oli vajalik umbes 500 000 aastat vältav stabiilne kliima.
Uus matemaatiline analüüs näitab aga, et ehkki ilma Kuuta Maa telg küll suurel määral kõiguks, pärsiksid Jupiteri ja muude tegurite mõjud selle varieeruvust kummaski suunas ainult umbes kümnele kraadile.
Maa pöörlemistelje kalle kõigub 0,5 ja ühe kraadi vahel umbes 100 000 aasta kohta.
“Pluss-miinus kümme kraadi oleks kahtlemata hoomatav ning võimalik, et ka problemaatiline, aga ma ei usu, et see võiks takistada elu teket,” leidis Barnes.
“Tulemus on väga intrigeeriv, lausa provokatiivne,” kommenteeris NASA kuuvaatlus-sondi Lunar Reconnaissance Orbiter jätkuvat missiooni juhtiv planetoloog Richard Vondrak.
Uurimus näitas ka, et kui Maa pöörelnuks Päikese ümber vastupidises suunas, nn retrograadsel orbiidil, oleks umbes tänapäevasega võrreldaval määral stabiilne kliima kujunenud ka üldse ilma Kuu mõjuta. Samamoodi oleks stabiliseerivat mõju avaldanud Jupiter, mis oli toona Maale umbes poole lähemal kui praegu, lisas Barnes.
Taolised tulemused sunnivad Päikesesüsteemi-väliseid planeete küttivad teadlased planeedi elukõlbulikkuse karakteristikuid ümber vaatama.
“Meie arvates pole vähemalt 80 või 90 protsendil eksoplaneetidest stabiilse kliima säilitamiseks statistilises plaanis kuud isegi tarvis,” ütles Barnes.
Võtmetähtsaks teguriks on asukoht. Meie Päikesesüsteemis ilmutab Marss märke äärmuslikust kliimamuutusest, mida teadlaste arvates on põhjustanud pöörlemistelje kalle, mis kõigub ajapikku nulli ja 60 kraadi vahel. Suur looduslik kaaslane oleks võinud aidata Marsi orbiiti stabiliseerida, ent planeedil on vaid kaks väikest kuud — mis tõenäoliselt kujutavad endast orbiidile “lõksu” jäänud asteroide —, mille gravitatsiooniline tõmbejõud pole suurem asi.
Planeedi kliimat ja selle kõlblikkust elu tekkeks mõjutavad muudki tegurid nagu tähe vanus, koosseis ja suurus ning sama süsteemi teiste planeetide suurused ja asukohad.
“Kahtlemata on tegu väga keerulise probleemiga ja me oleme selle lahendamisest alles väga kaugel, ent igaüht neist tingimustest aegamisi hinnates ja avastades, milliseid piiranguid need tegelikult elu püsimajäämise tõenäosusele seavad, astume samme õiges suunas,” ütles Barnes.
Uurimus ilmub ajakirja Astrobiology augustinumbris ning on võetud ka ajakirja Icarus ilmumisjärjekorda.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!