Egiptuse püramiide ei rajanud orjad, vaid vabad töölised

Gizast leitud uued hauakambrid toetavad arvamust, mille kohaselt olid Suurte Püramiidide rajajaiks vabad töölised, mitte orjad, nagu seni laialdaselt on usutud.

Kinolinal ja ajakirjanduses on pikka aega kujutatud muistse Egiptuse kõrbes rügavaid orje, kes püstitavad hiidpüramiide ainult selleks, et pälvida vaevatasuks armetu surm, vahendab Reuters.

"Need hauakambrid ehitati kuninga püramiidi kõrvale, mis tähendab, et nood inimesed ei olnud päris kindlasti orjad," väidab Egiptuses väljakaevamistöid juhatav peaarheoloog Zahi Hawass. "Kui nad oleksid olnud orjad, ei oleks nad saanud omaenda hauakambreid oma kuninga oma kõrvale rajada."

Hawass ütleb, et hulk tööliste haudu, millest mõned avastati juba 1990. aastatel, kujutavad endast 20. ja 21. sajandi märkimisväärsemaid leide. Hauad kuulusid töölistele, kes olid ehitanud Khufu ja Khafre püramiidid.

Hawass oli varem leidnud müüridelt grafiitosid, milles töölised tituleerisid end "Khufu sõpradeks" - veel üks märk, et nad ei saanud olla orjad.

Kairo lääneservas Giza platool asuvad 4510 aasta vanused hauakambrid paiknevad kilomeetripikkuse nekropoli sissepääsu juures.

Hawass ütles, et leitud on tõendeid, mis näitavad, et Niiluse deltas ja Ülem-Egiptuses elanud põlluharijad läkitasid iga päev platoole 21 pühvlit ja 23 lammast, et toita ehitajaid, kelle hulk arvatakse olevat küündinud 10 000-ni ehk umbes kümnendikuni Kreeka ajaloolase Herodotose pakutud 100 000st.

Nood talunikud olid vabastatud maksude maksmisest muistse Egiptuse valitsusele - asjaolu, mis Hawassi arvates rõhutab tõika, et nad osalesid üleriigilises projektis.

Esimesed püramiidiehitajate hauakambrid avastati 1990. aastatel kogemata, kui hobune komistas matmispiirkonnast kümne meetri kaugusel paiknenud tellisrajatise otsa.