“Tema imilondi otsas on väikesed teravikud, millega ta teeb nahasse augu ja imeb verd,” selgitas Virumaa Teatajale Eesti Loodusmuuseumi liblikaspetsialist Aare Lindt ja lisas, et tõenäoliselt lendab ängelheina-öölane kohale vere lõhna peale, kuigi tema imilont sobib ka vee ja taimemahlade imemiseks.

Möödunud aastal käis Eestis loengut pidamas Vene liblikateadlane Vladimir Kononenko. “Tal olid kaasas pildid, kus võis näha verd imevat liblikat. Professor oli lasknud oma näpule paar auku teha,” rääkis Lindt.

Eestis on siiani püütud kümmekond ängelheina-öölast ning enamasti Lõuna-Eestist. Lindti hinnangul on ebatõenäoline, et verejanuline liblikas võiks levitada haigusi.