Eesti teadlased: Saksa vulkaan võib ohustada ka Eestit, aga mitte lähiajal!
Eesti geoloogiakeskuse teadur Heidi Soosalu osutab, et Briti ajalehe Daily Mail peatset vulkaanilist purset ennustavas artiklis mainitakse aktiveerumise sümptoomiks CO2-gaasi vabanemist, mida on näha mullidena Bonni lähedal paiknevas Laacher See järve pinnal.
„See nähtus on teada Laacher Seest aastasadu. On loomulik, et gaasid vabanevad maapõue sees asetsevast magmakoldest, isegi siis, kui magma seal lihtsalt rahulikult jahtub,” selgitab ta.
Samuti puuduvad Soosalu sõnul märgid suurenenud seismilisest aktiivsusest. „Mõõdukas seismiline aktiivsus on Eifeli piirkonnas täitsa loomulik nähtus.”
Soosalu osutab, et Saksamaa Eifeli piirkond on vulkaanilise tekkega ja Laacher Seel toimus suur plahvatuslik purse üle 11 000 aastat tagasi. Geoloogilised kihistud näitavad, et tuhka kandus laialt üle Euroopa, näiteks Stockholmi, Berliini ja Torinoni. „Aga ei ole teada, et sel oleks olemas 12 000 aasta purskamise tsükkel, [nagu väidetakse Daily Maili artiklis].”
Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Tarmo Kiipli osutab, et Kesk-Euroopas Alpi mäestikust põhja ja lääne pool on esinenud vulkaanilist tegevust juba viimase 70 miljoni aasta jooksul.
„Siiski on pursked olnud suhteliselt harvad ja mitte väga võimsad. Ühtegi neist vulkaanidest ei ole liigitatud supervulkaanide hulka, milleks tinglikult loetakse vulkaane, mis on andnud purskeid mahuga üle 1000 km3. Laacher See viimane purse oli mahuga ca 6 km3. Seega terminiga supervulkaan on Daily Maili artiklis üle pakutud,” märgib Kiipli.
„Tunnuseks, et Laacher See vulkaanist võib uus purse tulla, on sageli esinevad nõrgad maavärinad vulkaani all. Näiteks 2011. aastal esines kuus nõrka maavärinat tugevusega 1,8 — 3,6 palli sügavustel 1 — 20 km. Kuigi inimene nii nõrku maavärinaid enamasti ei tunne, annavad nad märku sellest, et magma liikumisi vulkaani all esineb. Millal nad purskena maapinnale jõuavad, on raske prognoosida,” selgitab Kiipli.
Ent millised oleksid tagajärjed, kui Saksamaa vulkaaniline koletis tõepoolest pead tõstaks?
„Kui Laacher See juures tekiks eelmise purske taoline sündmus, siis loomulikult mõjutaks see suurt osa Euroopat ja oleks võimalik, et tuhka kanduks sealt ka Eestisse, eriti kui tuule suund oleks sealt suunast valitsev,” ütleb Heidi Soosalu.
„Kliimale võiks see sarnaselt mõjuda nagu teised suured plahvatuslikud pursked. Näiteks Indoneesia Tambora hiigelpurse 1815. aastal jahendas maailma kliima mõneks aastaks paari kraadi võrra ja tekitas Euroopas 1816 “suveta aasta”.
Tarmo Kiipli osutab, et ka keskmise võimsusega purse Euroopa kõige tihedama asustusega südames põhjustaks tohutu segaduse.
„Ehkki tõenäoliselt looduslik katastroofiline mõju Eestini ei ulatuks, siis abi ja ajutist elupaika tuleks meil ligemal elavatele inimestele kindlasti anda. Tuleb loota, et sakslased jälgivad vulkaani hoolega ja hoiatavad inimesi õigeaegselt. Vabalt võib see toimuda alles tuhandete aastate pärast.”
Kokkuvõttes pole Kiipli sõnul praegu paanikaks põhjust. „Ehkki ei ole kahtlust, et kunagi lähemas või kaugemas tulevikus sealt piirkonnast vulkaanid jälle purskavad.”
