Eesti teadlase uus doktoritöö otsib meeste viljatuse põhjuseid

Infertiilsus esineb 10-15% peredest, olles umbes pooltel paaridel seotud mehepoolsete põhjustega, millest umbes 30% moodustavad geneetilised tegurid eeskätt kromosomaalsed haigused ja geenide mutatsioonid. Käesolev töö näitas Eestis oluliselt kõrgemat (13.4%) kromosoomianomaaliate esinemissagedust infertiilsetel azoo- ja oligozoospermiaga meestel võrreldes fertiilsete meestega.

4. märtsil kaitseb Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritööd Jelena Lissitsina. Tema dissertatsioon kannab pealkirja "Meeste infertiilsuse tsütogeneetilised põhjused". Töö juhendajaks on dotsent Ruth Mikelsaar ning oponendiks uurija-professor Helena Kääriäinen Soome Tervise ja Heaolu Rahvuslikust Instituudist, vahendavad ERR Teadusuudised.

Peamiseks aberratsiooniks azoospermiaga meestel oli lisa-X kromosoom (Klinefelteri sündroom, 47,XXY), kuid oligozoospermiaga meestel mitmesugust tüüpi translokatsioonid. Polümorfsete kromosoomivariantide esinemissagedus oli infertiilsetel meestel sarnane kontrollgrupiga. Kuigi 9. ja Y kromosoomide mõned variandid esinesid infertiilsetel meestel kontrollgrupist sagedamini, ei olnud erinevused statistiliselt olulised.

Kromosoomivariantide osatähtsus infertiilsuse tekkes ei ole veel selge, kuigi mõnel juhul võib variandi (eriti de novo tekkelise) esinemine põhjustada häireid meioosi normaalses kulgemises.