Orro rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et 2003. aastal suri Euroopas kuumalaine tõttu umbes 40 000 inimest. Hilisemad uuringud on tema sõnul aga näidanud, et heade hoiatussüsteemide tõttu suudetakse siiski raskeid tagajärgi enamasti vältida, aga kas Eestis on selline süsteem olemas, vahendas ERR Teadus.

"Hankige endale õhukonditsioneerid, kolige maale, sest maal tavaliselt ka ei ole nii kõrge temperatuur kui linnas - kõik majad on tumedad, kõik see neelab seda soojust, õhuliikumine on väiksem, maal on puud, temperatuurid on madalamad," rääkis Orro muigamisi.

Kuumalainete puhul hinnatakse tema sõnul seda, kui tihti need korduvad, ning Rootsi uuringud on näidanud, et varem umbes 20 aasta tagant kordunud rängad kuumalained hakkavad tulevikus korduma viie aasta tagant. Rootsis loetakse esimese astme kuumalaineks seda, kui õhutemperatuur tõuseb üle 27 kraadi. Orro meenutas ka, et Eesti kuumarekord on 35 kraadi.

Suvel on Rootsis täheldatud hingamisteede haiguste sagenemist, kuid kuumalainest põhjustatud ebamugavustunde kohta on Orro sõnul raske uuringuid teha. Ta rääkis, et globaalseid kliimamudeleid, mida Eesti teadlased on arendanud koos Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudiga, on üle kümne ning lisaks arvestatakse õhu süsinikdioksiidisisaldust.