Seni on seesugust tööd takistanud proovide saastumine tänapäevase DNA-ga, kuid Leipzigis asuvas Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudis töötav Pääbo ning ta Saksamaa ja Venemaa kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, kuidas neil on korda läinud see takistus ületada ja uurida 1954. aastal Lõuna-Venemaalt päevavalgele tulnud inimjäänuste DNA-d, vahendavad ERR teadusuudised.

Doni jõe äärse Kostenki küla lähedalt on leidud palju kiviaegseid esemeid, millest mõne vanus küünib lausa 45 000 aastani. Nüüd analüüsitud DNA pärineb 20-25-aastaselt mehelt, kes elas umbes 30 000 aastat tagasi.

Täpsemalt öeldes ei uurinud teadlased mitte mehe rakutuumades olnud DNA-d, vaid niinimetatud mitokondri-DNA-d, mis asub rakus väljaspool tuuma ja pärandub järglastele ainult emalt, aga mitte isalt. Pääbo väidab, et mehe mitokondri-genoom on täies mahus kindlaks tehtud.

Edasistest uuringutest võiks selguda, kas Euroopas 30 aastatuhande eest elanud inimesed on tänapäeva eurooplaste esivanemad või on hilisemad immigrandid nad välja vahetanud.