Eellaste rakud on igaühes meist

Äsjased uuringutulemused näitavad, et igaühes meis on mõned rakud, mis pärinevad teistelt, geneetiliselt erinevatelt inimestelt. Me kanname edasi oma emade rakke ning emad säilitavad oma laste rakke.

Ükssarvikud või sfinksid on küllap meist paljude meeli vallanud. Need ja teised kimäärid on olendid, kes teevad mütoloogia põnevaks. Kimäärid koosnevad eri loomade osadest. Neil võib olla inimese pea, ent lõvi keha. Ning lisaks veel midagi madudelt või kitsedelt. Kimäärid on siiski inimmõtte liialdus. Ent ainult liialdus. Omamoodi oleme kõik kimäärid. Teaduskeeles mikrokimäärid. Sest sisaldame väikest arvu võõraid rakke, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kahe teraga rakud

“Ema rakkude esinemine järglastes on kahe teraga mõõk,” kommenteerib Washingtoni ülikooli meditsiiniprofessor J. Lee Nelson ajakirjas Scientific American. Meie keha triljonite rakkude seas moodustavad võõrrakud küll imeväikese osa, ent oma tähtsuselt võivad need mängida olulist rolli. Mõnel juhul võivad need rakud sobituda kudedesse ja aidata parandada kahjustunud organeid. Kuid need võivad anda oma panuse ka autoimmuunhaiguste tekkesse, mille käigus immuunsüsteem ründab omaenese keha kudesid kui võõraid.

Et rakud läbivad platsenta, pole üllatus. Üllatus on see, et need suudavad võõras kehas oma tegevust jätkata. Ning see teeb arstiteadlase elu omajagu keerukamaks, sest mõne haiguse põhjustajate sekka tuleb arvata ka nood rakud.

Mikrokimäärsust kahtlustati juba 60 aasta eest, kui avastati, et ema nahavähi rakud võivad jõuda looteni. 1960. aastatel hakkasid bioloogid mõistma, et lootesse suudavad tee leida ka ema terved vererakud.

Et looterakud rändavad ema kehasse, kahtlustati juba 19. sajandi lõpul, kui saksa patoloogid avastasid, et mõne ema kopsud kahjustusid just nimelt lootelt pärit rakkude tõttu. Seda nähtust tõestati siiski alles 1979. aastal, mil Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadlane Leonhard

A. Herzenberg ja ta kolleegid leidsid poisslaste emadelt meessugukromosoomi Y sisaldavaid rakke.

Artikli täisversiooni loe Eesti Päevalehe võrguversioonist.