Eduka majanduse alus: Zeppelinide ehitamine

Krahv Ferdinand von Zeppelin lasi taevasse oma esimese dirižaabli 1900. aastal Friedrichshafeni linnas asuva Bodeni järve kaldalt.

Sellega sai alguse suur peatükk lennunduse ajaloos, mis lennutas Friedichshafeni maailmakaardile, tegi sellest Teise maailmasõja ajal liitlaste õhulöökide ühe peamise sihtmärgi ja viimaks tõi linna algse krahv Zeppelini poolt loodud ettevõttest alguse saanud firmade poolt rahastatava sihtasutuse, vahendab New York Times.

57 000 elanikuga linna andmetele tuginedes, toodab sihtasutus aastas kasumit 60 — 80 miljonit dollarit. Selle eest toetatakse väheste võimalustega peredest pärit laste kooli, spordimeeskondi ja uut raamatukogu. teenitav rahasumma tuleb peamiselt sihtasutusele osaliste poolt tehtud annetustest, tsepeliini äri peab veel omale jalad alla saama.

Kaks aastakümmet tagasi ähvardas linna dirižaabliärist ilmajäämine, mille peale otsustasid linnaisad sellesse linna vahendeid panustada. Linn on saanud sihtasutuse omanikuna minevikus ka palju kriitikat, kuid mitmete heade otsuste tulemusel on see käesolevaks ajaks vaibunud. Sihtasutuses osalevad mitmed kohalikud suurfirmad, sealhulgas Saksamaale Caterpillari raskemasinaid maale toov firma, kes kõik maksavad võrreldes oma kasumitega sihtasutusse tagasihoidlikku osamaksu.

Praeguseks on ehitatud koos prototüübiga küll ainult neli õhusõidukit, kuid tänu tsepeliiniärile ja sellega kaasnevale kuulsusele on Friedrichshafen majanduslikult väga edukas ja regiooni tööpuudus on märkimisväärselt madal — 2,5 %. Tulevik paistab aga helgem, kuna seoses tõusvate kütusehindadega on kasvamas ka laiem huvi dirižaablite vastu.