"Chicxulubi asteroid põhjustas tohutu ülemaailmse tsunami - suurema, kui tänapäeval eales nähtud on," ütles uurimuse peaautor Molly Range, kelle jaoks uurimus oli ta magistritöö osa. Range'i sõnul on nad endile teadaolevalt esimene uurimisrühm, kes on täielikult loonud tsunamit kujutava arvutimudeli.

Teadlased koostasid kokku tegelikult isegi kaks mudelit - esimene näitas neile, kuidas käitus meri Mehhiko lahes asuvas kokkupõrkekohas, kuhu tekkis 10 minutit pärast esmast kokkupõrget esialgu vaid 1,5 kilomeetri sügavune kraater. Mudeli kohaselt polnud algselt tekkinud kraatris üldse vett, kuid hiljem, kui vesi sinna kiiresti sisse voolas, tekkiski selle kraatri põhjast tagasi põrkumise tagajärjel tohutu laine.

Teine mudel näitas, kuidas see laine mõjutas ülejäänud maailmamere osasid. Range'i sõnul leidsid nad, et Mehhiko lahes liikusid lained näiteks kohe peale kokkupõrget kiirusega 143 km/h, kuid nende kiirete lainete mõjusid oli hiljem näha kõikjal.

Vaikse ookeani lõunaosas ja Atlandi ookeani põhjaosas kerkisid lained kuni 14 meetri kõrguseks, samas näiteks Vaikse ookeani põhjaosas olid lained "vaid" nelja meetri kõrgused. Peale hiidlainet tekkisid kokkupõrkekohas - Mehhiko lahes - väga erineva kõrgusega lained: osad neist olid 20 meetri kõrgused, teised aga kuni 100 meetrised.

Võrreldes tänapäevaste tsunamidega, näiteks 2004. aastal India ookeanit tabanud tsunamiga, mis tappis 225 000 inimest, oli Chicxulubi tekitatud megatsunami oluliselt võimsam. "Võrreldes esimest seitset tundi pärast tsunamide tekkehetke, võib öelda, et energia hulk Chicxulubi tsunamis oli 2 500 kuni 29 000 korda suurem," ütles Molly Range.

Suurim tänapäevaste vahendite poolt registreeritud megatsunami toimus 1958. aastal Alaskal. Selle põhjustas Lituya Bays vette langenud 30,6 miljonilise kuupmeetrilise mahuga kaljumassiiv. 914 meetri kõrguselt langenud kivimid põhjustasid vähemalt 524 meetri kõrguse hiidlaine, mis pühkis lähedalasuvatelt mägedelt kogu taimestiku. Hinnanguliselt tiris laine maapinnast välja üle miljoni puu.