"See tulemus tuli ka meile üllatusena," kommenteerib ülikooli keskkonnapoliitika professor Arthur Mol, vahendavad
.

Oma töös vaatlesid Mol ning Meilanie Buitenzorgy 177 riigi demokraatlikkuse ning seal aset leidva metsaraie vahelist seost. Tulemuseks oli hobuserauakujuline graafik - teisisõnu, metsadele kiputakse liiga tegema riikides, milles leidub elemente nii autoritaarsest kui demokraatlikust riigikorrast, või mis on siirdumas ühest teise. Tüüpilisteks näideteks on Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika riigid, Hiina ning Koera.

Moli sõnul on selgitus üsna lihtne: "Autokraatiates kaitseb riik metsi ägedalt. Arenenud demokraatiates mängivad seda rolli kodanikuühiskonna liikumised. Kuid siirdefaasis ei toimi täielikult ei vanad ega uued institutsioonid." Tagajärjeks ongi üleraie.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental and Resource Economics.