Tele-, raadio- ja radarside järkjärguline hääbumine muudab meie koduplaneedi kosmosest vaadelduna elektrooniliselt nähtamatuks, ütleb tuntud USA astronoom Frank Drake.

Kui “vana kooli” signaalidel oli kombeks miljonite kilomeetrite kaugusele avakosmosse levida ja isegi mõnede tähtedeni küündida, on digisaated märksa nõrgemad ning seega on maavälistel eluvormidel neid raskem märgata, vahendab The Daily Telegraph.

Maised teadlased seiravad lakkamatult taevast, otsides märke teistelt planeetidelt lähtuvatest saadetest ning eeldatakse, et muud eluvormid mujal tegelevad samaga.

Poole sajandi eest USA-s maavälise mõistuse otsingute organisatsiooni SETI (ingl Search for Extra-Terrestrial Intelligence) asutajate hulka kuulunud Drake nendib, et analoogsaadete kadumine muudab selle praktiliselt võimatuks.

Tema sõnul ümbritses Maad veel hiljuti 50 valgusaasta raadiuses vanade telesaadete tekitatud umbes miljonivatine kiirguskest.

Nüüd, kus satelliidid suunavad suurema osa sidest maapinna poole, ei pääse kosmosesse praktiliselt üldse kiirgust, osutab Drake. “Praegu on lekkiva kiirguse kogus umbes kaks vatti, mitte palju rohkem kui ühe mobiiltelefoni jagu. Kui see jätkub ka tulevikus, muutub meie maailm üsna varsti tuvastamatuks.”

Drake nendib, et on endiselt veendunud mõistusliku elu olemasolus kusagil mujal universumis, kuid arvas, et see on tõenäoliselt Maal leiduvast elust palju arenenum. “Me peame otsingusse hõlmama veel palju rohkem tähti ja palju rohkem sagedusi.”