Darwini auhind 2009 läks kobakäppadest pangaõhkijatele
Kurikaelad kasutasid nii palju dünamiiti, et neil õnnestus hävitada kogu pangahoone — pluss iseennast, vahendab The Daily Telegraph.
Igal aastal jagatava auhinna asutaja Wendy Northcutt kuulutas mehed 2009. aasta Darwini auhinna võitjateks. Auhind omistatakse neile, kes on inimkonna genofondi parendamiseks kõige suurema panuse andnud — ja ennast sellest kõrvaldanud.
Auhindade jagamisega juhitakse igal aastal tähelepanu kõige juhmimatele, ogaramatele ja nürimeelsematele moodustele, mille najal inimesed on tõestanud oma suutmatust tugevamate isendite konkurentsis ellu jääda. Soovitavalt peaks selliste tegudega kaasnema ka annus musta huumorit.
“Üldiselt määratakse auhind postuumselt,” ütleb Northcutt. “See, mida need kaks tegid, oli väga, väga rumal. Neil oleks tõesti pidanud rohkem mõistust peas olema. Esiteks oleks nad pidanud kuriteo sooritamisest hoiduma. Teiseks kasutasid nad kaugelt liiga palju lõhkeainet.”
Kaks pangaröövlit olid paigutanud Belgias Dinanti linnas asuva sularahaautomaadi juurde suure koguse dünamiiti ning pumpasid peale selle hoonesse postkastipilu kaudu gaasi, et plahvatus veelgi võimsam saaks.
Lõhkeaine õhkimine oli edukas, kuid meestele ei tulnud pähe plahvatusest ohutusse kaugusse taanduda. Pauk oli nii kõva, et lõhkus pangahoone. See, mis hoonest järele jäi, kuulutati varisemisohtlikuks.
Suitseva ahervare juurde saabunud politseinikud leidsid ühe röövleist ränkade peavigastustega. Mees toimetati haiglasse, kus ta peagi suri. Tema kaasosaline leiti hiljem surnuna rusukuhila alt.
Kogu olukord meenutas stseeni filmist “The Italian Job”, kus Sir Michael Caine’i juhitud röövlijõuk laseb õhku terve veoki, ehkki eesmärgiks oli vaid selle uksed eest õhkida.
“Tundub, et nood härrad toppisid dünamiiti täis iga prao ja õnaruse, mis neil leida õnnestus. See kõlab nii rumalalt, et kui üritan seda pilti ette kujutada, ei saa ma parata, et kipun muigama,” ütleb Northcutt.
Ehkki röövlite saamatus talle suurt muljet avaldas, oleks Northcutt enda sõnul andnud auhinna pigem preestrile, kes tappis end, lennates merele tuhandest heeliumiga täidetud mänguõhupallist koosneva kobaraga — ainult et too sündmus leidis aset 2008. aastal.
Selle asemel omistas ta hoopis 2008. aasta Darwini preemia hilinemisega pühale isale Adelir Antonio di Carlile.
Liiklus oli sedavõrd aeglane, et mees arvas heaks masinast välja ronida ja osariikidevahelisest maanteest mõnevõrra privaatsemat kohta otsides üle madala betoonist teepiirde hüpata.
Mida Montero aga ei taibanud, oli tõsiasi, et auto seisis parajasti ummikus raudteesillal rongirööbaste kohal. Mees langes 20 meetrit ja kukkus surnuks.
Kolmandale kohale jäi Rosanne Tippet USA-st Põhja-Carolina osariigist, kes sõitis mopeediga mööda sildist, mis hoiatas jõe üleujutuse eest. Politseinik päästis ta, kuid naine hüppas kohe tagasi vette ning uppus enesetapjalikus katses ka oma armastatud mopeedi kätte saada.
