Darwin eksis: näoilmed on kultuuriti erinevad
Arvutis genereeritud nägusid inimeste hinnangutega seostav värske uurimus annab aga mõista, et näoilmed ei pruugi sugugi universaalsed olla ning et meie kultuuritaust mõjutab tugevalt seda, kuidas me emotsioone dešifreerime ja ise väljendame, vahendab ajakiri Science.
Hüpotees, mille kohaselt näoilmed edastavad sama teavet kogu maailmas, pärineb juba Charles Darwinilt.
Oma 1872. aastal ilmunud raamatus "The Expression of the Emotions in Man and Animals" ("Inimese ja loomade tunnete väljendused") tuvastas kuulus loodusteadlane kuus elementaarset emotsionaalset seisundit: rõõm, üllatus, hirm, tülgastus, viha ja kurbus.
Ta väitis, et kui ilmed kujutaksid endast vaid kultuurilisi omadusi, mida antakse põlvest põlve edasi matkimisega, oleksid nende tähendused nüüdseks populatsiooniti lahknenud. Mõne jaoks võiks naeratus väljendada õnne, teiste jaoks tülgastust. Mitmesuguseid näoilmeid kujutavaid fotosid hõlmanud kirjavahetuse põhjal uurijatega kogu maailmast järeldas Darwin, et seda pole toimunud.
Niisiis postuleeris ta, et kõigi elavate inimeste ühistel esivanematel olid samasugused elementaarsed emotsioonid ning et nendega kaasnevad näoilmed on osaks meie geneetilisest pärandist. Naeratuste ja kulmukortsutuste päritolu on bioloogiline, mitte kultuuriline.
Aga kas ikka on? Ühendkuningriigis tegutseva Glasgow ülikooli psühholoog Rachel Jack väidab, et kõigil Darwini ajast peale läbi viidud näoilme-uuringute juures on üks fundamentaalne viga: uurijad on Darwini pakutud kuut elementaarset ilmet rakendanud lähtepunktina, ehkki nende esmasteks tuvastajateks olid Lääne-Euroopa teadlased, kes uurisid Lääne-Euroopa päritolu katsealuseid.
Tõika, et Euroopa-välist päritolu katsealused suudavad emotsioone vastavatest ilmetest tehtud fotodel tuvastada, on peetud universaalsushüpoteesi kinnituseks. Aga mis siis, kui mitte-Euroopa kultuuride näoilmete aluseks on tegelikult hoopis teised emotsioonid? Näoilmed võivad läänlaste näoilmetele sarnased olla, ent hõlmata samas peeneid erinevusi, mida keegi pole märganud, sest neid pole lihtsalt otsitud.
Veendumaks, kas Darwini kuus emotsionaalset kategooriat on tegelikult universaalsed, rakendasid Jack ja kolleegid raalprogrammi, mille abil konstrueeriti 4800 eri ilmega virtuaalseid nägusid. Programm tekitas ilmeid, tõmmates kokku ja lõdvestades virtuaalseid näolihaseid, sikutades suunurki üles või alla, muutes silmi laiemaks või kitsamaks, ja nii edasi. Pooled ilmetest kuvati europiidsele näole, pooled Ida-Aasia päritolu inimese näole.
Seejärel palus Jacki töörühm vabatahtlikel katsealustel otsustada, kas ja milliseid ilmeid konkreetsed näod väljendavad. Uurijad analüüsisid 15 hiljuti Ida-Aasiast saabunud sisserändajat, kelle küsitlusvastused näitasid, et nende kokkupuude läänlastega on olnud minimaalne. Samuti värvati kontrollrühmaks 15 europiidi.
Igaühele 4800 näost pidid katsealused määrama ühe Darwini kuuest elementaarsest emotsionaalsest kategooriast ning täpsustama selle intensiivsust viie palli skaalal. Kui selget näoilmet välja lugeda ei õnnestunud, märkisid katsealused vastuseks "ei tea". Kui Darwini elementaarsed emotsioonid on tõepoolest universaalsed, oleksid kõik katsealused pidanud sobitama samad näod samade emotsioonidega.
Jacki töörühm avastas aga midagi hoopis muud. Läänlaste jaoks eristusid Darwini kuus emotsionaalset ilmet selgesti nii tüübi kui intensiivsuse poolest. Ida-Aasiast pärinevad uurimisalused ei tajunud nägusid aga sugugi samamoodi, teatab töörühm äsja ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimuses.
Tõsi, naeratused tähendasid kõigi jaoks sama, ent Ida-Aasia päritolu katsealuste vastused ei moodustanud selgeid kategooriaid. Eriti hoomatav oli kõrvalekalle nägude puhul, mis väljendasid üllatust, hirmu, tülgastust ja viha.
Uurijad järeldavad, et eurooplased rakendavad elementaarsete emotsioonide väljendamiseks konkreetset komplekti näolihaseid. Võimalik, et igas kultuuris on fundamentaalsed ilmed, kuid need pole tingimata samad, mis muudes kultuurides. Jack oletab, et ida-aasialaste näoilmed konstrueeritakse teistsugustest fundamentaalsetest emotsioonidest nagu näiteks häbi, uhkus või süütunne.
Bostonis tegutseva Kirdeülikooli psühholoogi Lisa Feldman-Barretti osutusel kujutab uurimus endast tugevat väljakutset laialt levinud uskumusele, mille kohaselt teatud emotsionaalsed ilmed on bioloogiliselt elementaarsed.
Kui see uskumus peaks olema väär, teeb see tema arvates halba. Näiteks on raskused näoilmete tuvastamisel üheks teguriks vaimuhaiguste diagnoosimisel. Pealeselle kulutatakse ainuüksi USA-s igal aastal miljoneid dollareid, treenimaks korrakaitse- ja turvatöötajaid emotsioone inimeste nägudest lugema. Kui näod kuuluvad aga teistest kultuuridest pärinevaile isikuile, võivad nii nende emotsioonid kui kavatsused olla teiste jaoks loetamatud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!