Massachusettsi tehnoloogiainstituudis MIT valmistub projekti DarkLight uurijaskond osakestekiirendi abil tekitama tillukest kogust tumeainet, et viimaks omati tuua selgust küsimusse, kuidas tumeaine tegelikult toimib.

Üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt moodustab ligi 27 protsenti universumist tumeaine, tavalist ainet pole universumis aga rohkem kui viis protsenti.

Vahetult vaadelda pole tumeainet (nagu ka mitte tumedat energiat, mis peaks moodustama ülejäänud 68 protsenti universumist) siiski õnnestunud, kuid olemasolevate teadmiste valguses tundub taoline selgitus kõige loogilisem.

Samuti ei tea teadlased, kuidas täpselt tumeaine "tavalist ainet" gravitatsioonilise külgetõmbejõuga mõjutab.

Uusimate uurimuste kohaselt koosneb tumeaine tegelikult bosonitest energiavahemikuga 10 megaelektronvolti kuni 10 gigaelektronvolti — sisuliselt massiivsetest footonitest tähistusega A-primm või A —, mis moodustavad paare elektronide ja positronidega.

DarkLight kujutab endast eksperimenti, mille eesmärgiks on tõestada (või kummutada) too juhtiv hüpotees tumeaine vormi ja talitluse kohta.

Eksperiment viiakse läbi Virginia osariigis Jeffersoni-nimelise laboratooriumi vabade elektronide laseri programmi juures töötava osakestekiirendi toel.

Katse käigus pommitatakse hapnikuaatomeid ühe megavatise võimsusega elektronide vooga, mis peaks saja megaelektronvoldise mass-energiaga massiivsed footonid esile tooma.

Teadlased loodavad, et ülivõimsad elektronkiired tekitavad sihtmärki tabades tumeaine üht teoreetilist vormi (A-primm-osakesi).

Kui tumeaine-osake õnnestub tekitada, laguneb see otsekohe pärast tekkimist kaheks osakeseks, mida peaks olema suhteliselt lihtne registreerida.

Projekti DarkLight eksperimendi konstrueerimine ja testimine võtab paar aastat aega; sellele järgneb veel kaks aastat sihtmärkide pommitamist elektronidega ja andmete kogumist.

Selleks ajaks peaks olema selgus käes, kas tumeaine ikka koosneb A-primm-osakestest või on senised uurimissuunad omadega tupikus.

Kui tumeaine olemust aga peaks õnnestuma tabada, tähendaks see tõeliselt olulist teadusavastust, mis aitaks suurel määral kaasa universumi paremale mõistmisele.

Ülaloleval fotol: teadaoleva info põhjal loodud joonis, kuidas tumeaine suures plaanis universumis jaotub.