Eksperdid usuvad, et linna arengu võtmeks oli sool, mis toona oli väärtuselt võrreldav kullaga, vahendab The Daily Telegraph.

Iidse asustuse riismed, nende hulgas kahekorruselise hoone (ülaloleval pildil) ja kindlustavate müüride varemed ning osaliselt säilinud värav kaevati välja Musta mere äärse kuurortlinna Varna lähedal asuva Provadia linna lähistelt.

Varemed pärinevad perioodist 4700–4200 aastat e.m.a., olles seega rohkem kui tuhat aastat vanemad esimestest tõenditest Antiik-Kreeka tsivilisatsiooni tekke kohta.

Arheoloogid leidsid paiga, kus lähedalasuvate, Kagu-Euroopa suuremate kivisoola-lademete baasil soola toodeti.

Bulgaarias loodepiirkonnas paikneva asula elanikud keetsid põletusahjudes soolveeallikate vett, küpsetasid nii saadud soola klotsideks ja kaubitsesid sellega.

Kuna sool oli ümberkaudsete hõimude seas kõrges hinnas, selgitab see, miks piirkonnast on välja kaevatud mitmeid kuldehte-leide ja rituaalseid kuldesemeid.

40 aasta eest Varna lähistel asunud kalmistult leitud 3000 kuldesemest koosnev leid on praegu teadaolevalt maailma vanim kullavarandus.

"Ajal, mil ratast ega vankrit veel ei tuntud, transportisid nood inimesed hiiglaslikke kivirahne ja rajasid võimsaid müüre. Milleks? Mida nad nende taha peitsid? Vastus on — soola," selgitas Bulgaaria riikliku arheoloogiainstituudi uurija Vasil Nikolov uudisteagentuurile AFP.

"Sool oli muiste äärmiselt väärtuslik kaup; inimesed vajasid seda hädasti igapäevaelus ning alates kuuendast aastatuhandest enne meie ajaarvamist kuni aastani 600 e.m.a. oli see kaubanduse aluseks, toimides iselaadse vahetusvahendina," rääkis ta.

Provadia-Solnitsata nimeline "linn" oli nüüdisarusaama kohaselt tilluke; elanikke polnud selles tõenäoliselt rohkem kui 350.

"Me ei räägi siin sellisest linnast nagu Kreeka linnriigid, muistne Rooma või keskaegsed asundused, vaid millestki, mida arheoloogide hinnangul viiendal aastatuhandel e.m.a. linnaks võinuks nimetada," märkis hr Nikolov.