Võiks arvata, et Manchesteri ja Boltoni vaheline raudteeühendus pole just üleeuroopalise tähtsusega uudis, kuigi selle parandamisele kulutataksegi üks miljard naelsterlingit (1,36 miljardit eurot). Aga kui arvestada, et üldse on viieks aastaks raudteeühenduste parandamisele Suurbritannias ette nähtud 38 miljardit naela, võib julgelt rääkida sajandi suurehitusest.

Tipptunnil sõidab Manchesteri ja Prestoni vahet 7000 inimest, kusjuures 2000 nendest tuleb peale Boltoni jaamas ja seega on selge, et nõudlus raudtee järele on seal suur. Kuid need, kes on sunnitud diiselrongide järele ootama, kuna hetkel on läbitav vaid üks kahest tunnelist, peavad arvestama veel vähemalt kahekuise viivitusega. Ilmnes, et vana tunneli laiendamine polegi kerge töö.

Tunneli suurendamiseks toodi kohale ja pandi kokku Briti saarte suurim, 20 meetrit pikk, kolm meetrit lai ja 11 meetrit laia lõiketereaga tunnelipuurimise masin "Fillie". Kaalub see 293 tonni ja kavakohaselt hakkas puurima tunnelit senisest oluliselt laiemaks, et ühtlasi paigaldada kokku 1900 betoonplaati tunneliseinte tugevduseks. Enam kui 7000 kuupmeetrit vahtbetooni pumbati enne vanasse 1838. aasta tunnelisse, et puurimine üldse võimalikuks osutuks, nüüd siis puurib puur seda sama massi välja koos vana tunneli tugimüüridega. Paraku polnud mägi just selline, nagu oodati.

Esmalt ilmnes probleem 14. augustil, kui puur sattus liiva sisse ja selle väljavoolamisest tekkis auk, mida tuli täita 35 tonni seguga. 27. augustil tuli uus varing, nüüd pidid tunneliehitajad sada tonni liiva praktiliselt käsitsi välja kärutama. Puur ei saa aga enne edeneda, kui need liivaaugud täidetud ja juba ka kivistunud. Oktoobriks tööd ei valmi, hea kui detsembrikski saadakse hakkama.

Teade, et järjekordne tunnelipuurimine võtab kauem aega, kui kavas oli, võimendab muidugi poliitikute tahet raudteede uuendamisele eraldatud miljardeid vähemaks võtta.