Programmeerija John Graham-Cumming ja Londoni teadusmuuseumi endine kuraator Doron Swade teevad Babbage’i analüütilise masina skeemid alates järgmisest aastast veebis kättesaadavaks iselaadse rahvahanke-projekti Plan 28 raames. Projekti elluviimine võib aga võtta kuni kümme aastat, vahendab The Daily Mail.

Tagakiusatud Inglise matemaatikageenius Alan Turing oli mees, kes Babbage’i kontseptsioonid 1930. aastatel teoks tegi, ent eksperdid on juba pikka aega vaielnud selle üle, kas Babbage’it võib ikka pidada keeruliste raalide tegelikuks leiutajaks.

“Ma loodan, et teadlaste tulevased põlvkonnad saavad seista valmis ehitatud analüütilise masina ees, mõelda Babbage’ile ja leida innustust järgmiste sajandipikkuste arenguhüpete sooritamise nimel pingutamiseks,” ütleb Graham-Cumming.

Märksa lihtsam Babbage’i projekteeritud diferentsiaalkalkulaator — masin nimega Difference Engine No 2 — ehitati valmis 1991. aastal.

Too seadeldis koosnes 8000 mehaanilisest komponendist. Analüütiline masin (ingl analytical engine) on väga palju keerulisema ehitusega — suuresti ka seetõttu, et erinevalt diferentsiaalkalkulaatorist pole olemas selle täielikku ja lõplikku üldskeemi.

1791. aastal Londonis sündinud Babbage töötas toasuuruse aparaadi loomise kallal surmani 79 aasta vanuses aastal 1871.

Arvutusmasin pidi töötama suure hulga perforeeritud kaartide, hammasrataste ja rataste baasil ning võinuks teoreetiliselt saada hakkama üsna keerukate arvutustega.

Suuremale osale Babbage’i kaasaegsetest käis analüütiline masin üle mõistuse, ent äärmiselt andekas matemaatik Ada Lovelace, kes mõistis, et Babbage on millegi murrangulise jälil, oskas sellele ometi ühe programmi varuks kirjutada.

Graham-Cumming usub, et enne, kui masina saab valmis ehitada, tuleb seda simuleerida kaasaegses arvutis.

1930ndatel ja 1940ndatel aastatel Turing sisuliselt taasavastas Babbage’i ideed.

Babbage ise mõistis hästi, et on välja mõelnud midagi täiesti revolutsioonilist. Ta kirjutas toona: “Niipea, kui analüütiline masin valmis saab, hakkab see paratamatult suunama teaduse edasist kulgu.”