Briti satelliidifirma kasutas kadunud lennuki leidmiseks 19. sajandi füüsikat

Briti firma Inmarsat kasutas Malaysia Airlinesi lennu MH370 teekonna väljaselgitamiseks 19. sajandil avastatud lainenähtust, et analüüsida seitset signaali, mille lennuk Inmarsati satelliidile saatis pärast seda, kui muud sidesüsteemid olid välja lülitatud.

Kord tunnis lennuki välja saadetud signaalid näitasid, et see jätkas lendu veel tunde pärast kadumist teel Kuala Lumpurist Pekingisse, vahendab Reuters.

Aja järgi, mis kulus signaalidel satelliidini jõudmiseks ja tõusunurga järgi suutis Inmarsat välja pakkuda kaks lennukaart, üks põhjasuunaline ja teine lõunasuunaline, mida mööda lennuk võis lennata.

Inmarsati teadlased uurisid nõrku signaale seejärel Doppleri efektil põhinevat tehnikat kasutades. See kirjeldab, kuidas laine muudab sagedust vaatleja, antud juhul satelliidi liikumise suhtes, teatas Inmarsati pressiesindaja.

Doppleri efekti tõttu muutub näiteks sireeni kõla politseiauto lähenedes ja vaatlejast möödudes.

Analüüsis osales ka Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise üksus.

„Me võtsime siis lennukilt saadud andmed ja võrdlesime neid kahe marsruudiga ja tuli välja, et ta järgis lõunapoolset marsruuti,“ ütles Inmarsati esindaja Jonathan Sinnatt.

Seejärel võrdles Inmarsat lennuki teoreetilist teekonda teistelt Boeing 777-telt saadud andmetega, mille kohta oli teada, et nad lendasid seda marsruuti mööda, ning see klappis täpselt.

Andmed saadeti kontrollimiseks teisele satelliidifirmale, enne kui need esmaspäeval uurijatele avaldati.

Andmete nappus – vaid nõrgad signaalid, mida võttis vastu üks satelliit kord tunnis – tähendas, et kasutada ei saanud triangulatsiooni mitmeid satelliite kasutades ega GPS-i.

Sellise arvutusmeetodi keerulisuse tõttu võttis lennuki allakukkumiskoha väljaselgitamine aga nii palju aega.