Briti eksperdid: rahva tervise parendamine nõuab 20protsendise "pekimaksu" kehtestamist
Asjatundjate sõnul tuleks taolist maksu ideaalis kombineerida tervislike toitude nagu puu- ja köögiviljade riikliku subsideerimisega, vahendab MedicalXpress.
Toitumisekspertide vaated üllitati napilt enne Genfis 21–26. mail toimuvat 65. ülemaailmset tervishoiuassambleed, mille olulisemaks arutlusteemaks on mittenakkuslike haiguste ennetamine ja nende leviku piiramine.
Samal ajal kui üha uued riigid viivad sisse makse ebatervislikele toiduainetele ja jookidele, analüüsib Oliver Mytton koos kolleegidega Oxfordi ülikoolist tõendeid selle kohta, millised on toidumaksude tegelikud mõjud tervisele.
Olemasolevad tõendid annavad nende kinnitusel alust väita, et ebatervislike toidu- või toitainete ulatuslik maksustamine võib osutuda tervisele kasulikumaks kui väiksemate maksude kehtestamine, ehkki tugevaimad tõendid on olemas vaid suhkrusisaldusega jookide maksustamise vallast.
Näiteks selgus ühest USAs läbi viidud uuringust, et pärast 35protsendise maksu kehtestamist suhkruga magustatud jookidele (34 eurosenti ühe joogi pealt) ühes sööklas kahanes läbimüük 26 protsenti.
Mudelipõhised uuringud prognoosivad aga, et 20protsendine maks magusjookidele USAs kahandaks ülekaalulisuse määra kuni 3,5 protsendi võrra, andes mõista, et 17,5protsendise käibemaksu laiendamine tervistkahjustavatele toiduainetele Ühendkuningriigis võiks kärpida südamehaigustesse suremuse aastast määra kuni 2700 ohvri võrra.
USAs läbi viidud arvamusküsitlused näitavad elanikkonna 37 kuni 72 protsendi toetust suhkrusisaldusega jookide maksustamisele, eriti siis, kui seejuures rõhutatakse maksu tervistsoodustavaid mõjusid.
Küll aga juhivad autorid tähelepanu asjaolule, et maksude täielikku mõju rahva tervisele on keeruline mõista ning et poliitika kujundajad peaksid püüdma ennetada võimalikke negatiivseid kaasmõjusid nagu muude oluliste toitainete osakaalu muutumine ja tarbijate kompenseeriv käitumine, mis võib viia suuremate energiakoguste ammutamisele toidust või energia kulutamise määrade alanemisele.
Toiduainetootjad on veendunud, et maksude kehtestamine oleks kasutu ja ebaõiglane hoop toiduainetööstusele, mis tooks kaasa töökohtade kaotust. Seadusandlikust vaatepunktist pole aga siiamaani selge, kuidas oleks kõige tõhusam taoliseid makse kehtestada ja vastavaid seaduseid jõustada.
Teised on avaldanud toetust kavale kasutada makse toitumisega seotud haiguste ravimiseks, tervislike toitude riiklikuks subsideerimiseks või toiduainete tööstusepoolse ümberformuleerimise (nt soola, suhkru või küllastatud rasvade eemaldamise) toetamiseks.
Kokkuvõttes leiavad Mytton ja kolleegid, et tervishoiupõhistel toiduainemaksudel on potentsiaali rahva tervise parendamiseks, kuid et olulist mõju avaldamiseks elanikkonna üldisele tervisele peaks vastav maks küündima vähemalt 20 protsendini.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!